lennukite avastamiseks. Kahe maailmasõja vahel tehti esimesed sammud aerofotograafia rahuotstarbelisel rakendamisel geodeesias ja kartograafias. Prantsusmaal käivitati ülisalajane sõjaline projekt pildi edastamiseks lennukilt reaalajas televisiooni põhimõttel, kuid uuringud katkesid Teise Maailmasõja puhkemisega ja unustati aastakümneteks. Kaugseire omandas tänapäevase tähtsuse seitsmekümnendatel aastatel, kui aparatuur paigutati maalähedasel orbiidil tiirlevale tehiskaaslasele, pilti hakati edastama raadiosignaaliga ning töötlema järjest enam arvuti abil. Pioneeriks oli USA-s siiamaani arendatav projekt Landsat. Kaugseire rahuotstarbelised rakendused kuuluvad laias laastus (elu)keskkonnaga seotud valdkondadesse: · atmosfääris saame jälgida temperatuuri, sademeid, pilvede jaotust ja tihedust, tuule kiirust, mitmete gaaside (veeaur, CO2, O3 jt.) kontsentratsioone;
2.3. Keskkond Meil kohtab pääsusaba peamiselt vähereostatud kohtades, näiteks soodes, niisketel aasadel ning steppides. Mõnikord näeb teda ka suurtes linnades, eriti aianduskooperatiivides või vanadel kalmistutel. Innaaegsete rituaalide ajal kogunevad pääsusabad sageli küngaste ja mägede tippudele. Nad jõuavad välja kuni 2000 meetri kõrgusele merepinnast. Kevadel ning suvel lendavad pääsesabad vaevata ühelt lillelt teisele, vahel lähevad nad üle koguni kergele tiirlevale lennule. Suurbritannias on tekkinud pääsusaba uus alamliik, keda esineb ainult mõnes väikeses soises piirkondades. Tema esinemise põhjus pole päris selga. Algupäraselt eelistas see pääsusaba stepialade kuva ning päikesepaistelist kliimat. Eestis võib pääsusaba varase kevade korral ringi lendamas näha juba maikuus. 2.4. Enesekaitse Pääsusaba on kogu oma arengutsükli jooksul päris mitmete ämblikulaadsete,
Keskkond Meil kohtab pääsusaba peamiselt vähereostatud kohtades, näiteks soodes, niisketel aasadel ning steppides. Mõnikord näeb teda ka suurtes linnades, eriti aianduskooperatiivides või vanadel kalmistutel. Innaaegsete rituaalide ajal kogunevad pääsusabad sageli küngaste ja mägede tippudele. Nad jõuavad välja kuni 2000 meetri kõrgusele merepinnast. Kevadel ning suvel lendavad pääsesabad vaevata ühelt lillelt teisele, vahel lähevad nad üle koguni kergele tiirlevale lennule. Suurbritannias on tekkinud pääsusaba uus alamliik, keda esineb ainult mõnes väikeses soises piirkondades. Tema esinemise põhjus pole päris selga. Algupäraselt eelistas see pääsusaba stepialade kuva ning päikesepaistelist kliimat. Eestis võib pääsusaba varase kevade korral ringi lendamas näha juba maikuus. Põhiandmed Klass: Putukad Selts: Libliklalised Sugukond: Ratsulibliklased Perekond ja liik: Papilio machaon Suurus Tiivaulatus: 70-75 mm.
liugehõõrdetegur on µ = 0,8, mis teeb pidurduskiirenduseks 7,8 m/s2. Eriti kardinaalne vahe on jäisel pinnal sõitmisel, kus hõõrdetegurid on vastavalt µ s =0,2 ja µ = 0,1. Nüüd erinevad pidurduskiirendused kaks korda, mis tähendab, et pidurdusteekond pikeneb bokeerunud rataste korral kaks korda. 7 Näidisülesanne 7. Kui suur on 50 cm pikkuse nööri otsas horisontaaltasandis tiirlevale kuulikesele mõjuv kesktõmbejõud, kui kuulikese mass on 50 g ja kuulike teeb täistiiru 1 sekundiga? Lahendus. Teeme joonise, mis kujutab Antud: kuulikese tiirlemist nööri otsas.. m = 50 g = 0,05 kg r = 50 cm = 0,50 m T=1s F=? Kuulikesele mõjuv kesktõmbejõud arvutatakse valemiga v2 F =m . r Mass ja raadius on antud, puudu on kuulikese joonkiirus. Selle saame lihtsalt arvutada, kuna
aukudelt peaks olema võimalik täheldada seda kiirgust, kuid näib, et selliseid on vaateulatuses vähe. 25 Joon. 4. 11 Pildil on kujutatud astronauti, kes laskub kell 11. 59, 57 kollabeeruvale tähele sel ajal, kui täht tõmbub kokku väiksemaks kui kriitiline raadius, kus gravitatsioon on nii tugev, et mingi signaal ei pääse välja. Ta saadab oma kellalt tähe ümber tiirlevale kosmoselaevale kindlate ajavahemike järel signaale. Tähest eemal olev vaatleja ei näe, kuidas astronaut läbib sündmuste horisondi ja siseneb musta auku. Vaatlejale näib, et tähe suurus heljub täpipealt kriitilise raadiuse piiril. Kell tähe pinnal näib aina aeglustavat käiku, kuni jääb lõplikult seisma. Universumi paisumine võis olla sedavõrd kiire, et mõned objektid sattusid meist nii kaugele, et nende valgus ei jõua eales meieni
25 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI Joon. 4. 11 Pildil on kujutatud astronauti, kes laskub kell 11. 59, 57 kollabeeruvale tähele sel ajal, kui täht tõmbub kokku väiksemaks kui kriitiline raadius, kus gravitatsioon on nii tugev, et mingi signaal ei pääse välja. Ta saadab oma kellalt tähe ümber tiirlevale kosmoselaevale kindlate ajavahemike järel signaale. Tähest eemal olev vaatleja ei näe, kuidas astronaut läbib sündmuste horisondi ja siseneb musta auku. Vaatlejale näib, et tähe suurus heljub täpipealt kriitilise raadiuse piiril. Kell tähe pinnal näib aina aeglustavat käiku, kuni jääb lõplikult seisma. Universumi paisumine võis olla sedavõrd kiire, et mõned objektid sattusid meist nii kaugele, et nende valgus ei jõua eales meieni
annaabi.ee 
