Kunsti keraamaika ajalugu Keraamika on üldtermin,mllega tähistatakse põletatud svitooteid või portselani. Keraamika on tarbekuntiliik,kunakeraamilised anumad omavad enamasti praktilist väärtust. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajadusekeraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati erinevate toiduainete: õli,veini jm. hoidmiseks ning savist voolitika ilu- või kultusesemeid. Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamia aladel ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ümber pandi alus ka keraamika laialdasemale väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga. Kolmandal aastatuhandel eKr levis Eesti aladele kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule. Narva kultuuri po...
Pärast seda on alustatud uue jäämurdja tellimise protsessiga, sõlmitud pideva valmisoleku lepingud jäämurdjate omanikega Rootsist, kogutud tarvilik finantsvaru jäämurdeteenuse osutamiseks. Nüüd jääb üle loota, et vajalikud kiired meetmed ei rakendata alles siis kui jää on kohal. Ettevalmistused, kaasa arvatud lisa jäämurdja tellimine, tuleb teostada enne olukorra tõsiseks muutumist," ütles LTA tegevdirektor Ago Tiiman.Vajadus tagada jätkuv rahvusvaheline usaldus Eesti transpordisektori vastu nõuab täna kiiret ja operatiivset tegutsemist. Kindlasti ei tohi lubada isegi seda, et tekkiks kahtlus, et suuremate Eesti sadamate laevatamine jää (rahast tuleneva jäämurdja puudusel) tõttu võib olla takistatud, lisas Tiiman. Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon avaldab kindlat lootust, et Vabariigi Valitsus võtab õigeaegselt vastu otsuse
Tulemusjuhtimise edukaks rakendamiseks on vaja paika seada väike arv keskseid näitajaid, millest peaks lähtuma suuna seadmisel põhitegevustes. Raha ja eesmärgid peavad käima koos, põhiline on ikka see, kui palju kellelegi raha antakse see määrab suurema osa elluviimisest. 7 Kasutatud kirjandus Eensalu, M-L. Kadakas, K. Kaurson, S. Kibar, H. Krieger, M. Kütt, M. Maripuu, K- T. Meier, K. Metsis, I. Naelapea, A. Orula, U. Pauts, J. Ratnik, L. Raudsepp,L. Saska, E. Tepp, M. Tiiman, T. Veide, T. 2012. Tallinn. Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda Miller, P. (2003). Workplace learning by action learning: a practical example. Journal of Workplace Learning. 1, 14 -23. Ellinger, A. Bostrom, R. (1999). Managerial coaching behaviours in learning organizations. The Journal of Management Development. 18, 752 771. Armstrong, M. 2006. London. A handbook of human resource management practice. Londn Kogan Page Virovere, A. (koostaja) 2004
optimaalne kasutamine, arendamine ja planeeritud vabastamine. Personali planeerimine võimaldab vähendada tööjõu värbamisega ja koondamisega seotud kulutusi, leida optimaalse kasutuse töötajate võimetele ja oskustele, arvestada ettevõtte äriplaanide tegemisel tööjõu pakkumisega regioonis ja töötada välja efektiivne personalipoliitika 5.Refereeringud 5 Terje Tiiman (21.11.2005) on väitnud, et juhtkonna toetus võib töötajate enesekindlust mitmekordistada. Töö peab olema vahend õnnestumiseks, mitte karistamiseks. Kui asjad lähevad ülesmäge, on töötajad enesekindlamad ja riskialtimad. Usalduse kaotamine mõjub halvasti nii koostööle, initsiatiivi võtmisele ja arengule kui ka suurepärastele tulemustele ja ühisele helgele tulevikule. Ruth Alas (2005) on öelnud,et personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik
KASUTATUD KIRJANDUS Armstrong, M. 2006. London. A handbook of human resource management practice. Londn Kogan Page Doherty, T. L. & Horne T. 2002. Londn. Managing public services - implementing changes: A thoughtful approach to the pratice of management. London: Routledge Eensalu, M-L. Kadakas, K. Kaurson, S. Kibar, H. Krieger, M. Kütt, M. Maripuu, K-T. Meier, K. Metsis, I. Naelapea, A. Orula, U. Pauts, J. Ratnik, L. Raudsepp,L. Saska, E. Tepp, M. Tiiman, T. Veide, T. 2012. Tallinn. Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda. Ellinger, A. Bostrom, R. (1999). Managerial coaching behaviours in learning organizations. The Journal of Management Development. 18, 752 771. Miller, P. (2003). Workplace learning by action learning: a practical example. Journal of Workplace Learning. 1, 14 -23. Virovere, A. (koostaja) 2004. Tallinn. Organisatsiooni käsiraamat. Eesti Juhtimiskvaliteedi Keskus.
annaabi.ee 
