suletakse. Põlevkivi kuumutatakse temperatuuril 850...870 C 25 minutit. Seejärel võetakse plaat tiiglitega ahjust välja, tiigleid jahutatakse 5 min õhu käes, seejärel eksikaatoris kuni toatemperatuurini ja kaalutakse. Kontrollkuumutamist ei tehta. Kõik kaalumised viiakse läbi täpsusega 0,0002 g. 2 Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid 1. Kaalumise tulemused Tiigli nr Kütuse kuulutise Tiigli mass g mass g Tühjalt Kütuse Tuhaga pärast kaalutisega kuumutamist G G1 G2 G3 V6. 0,9776 5,3624 6,3400 5,8196
ja katalüsaatorina 1 tera seleeni. Seejärel kuumutati kolbi kuumutusplokil kuni kolvis olev lahus muutus selgeks. Pärast jahtumist pesti kolvi sisu 100 ml mõõtekolbi, täitsime kolbi destilleeritud veega kriipsuni, loksutasime ning filtreerisime. Toortuha määramine: Selleks võtsime portselantiigli nr 15 mille tühimass oli 17,46g. Tiigel täideti ca 66% ulatuses orgaanilise väetisega. Kaalumise tulemuseks oli 21,88g millest 4,42g oli orgaanilise väetise mass. Seejärel asetasime tiigli ahju. Kuumutamist alustati madalamatest temperatuuridest, et väetis ei söestuks ega põlema süttiks. Kui gaasid olid eraldunud, suleti muhvelahju uks ja temperatuur tõsteti kuni tumepunase hõõgeni (500...600ºC). Tuhastamine kestis kuni tuhk oli peaaegu valgeks muutunud. Seejärel jahutati tiigel eksikaatoris. Pärast jahutamist kaaluti tiigli täismass uuesti ja selleks oli 18,66g. Seega orgaanilise väetise mass kuumutamisega vähenes 1,2g võrra. Toortuha
hõõguvate süte: C + H2O = CO + H2 Maagaasi katalüütiline konversioon veeauruga: CH4 + H2O = CO + 3H2 Suurtootmises saadakse H2 looduslikest ja tööstuslikest gaasidest katalüütilisel töötlemisel ja sügavjahutusel. Enimlevinud meetod on tsingi reaktsioon vesinikkloriidhappega: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 http://keemiavideod.ut.ee/?video=10 Videos veel: · läbi tiigli seebivette juhitud gaas. · 1/3 osa hapnikku ja 2/3 osa vesinikku. Nimeta vesiniku tähtsamad kasutusalad ? Milline on vesiniku põhiline oksüdatsiooniaste ühendites ? Tsink + vesinikkloriidhape Zn + HCl = ZnCl + H Nimeta vesiniku tähtsamad kasutusalad ? Keemiliste sünteeside lähteaine, kütus kütuseelementidele ning raketimootoritele, klaasivalmistamisel Milline on vesiniku põhiline oksüdatsiooniaste ühendites ?
Tahke alumiiniumi eemaldamiseks lahusest oksüdeerisin seda 6 M soolhappega, kuni vesinikku enam ei eraldunud. Kui alumiinium oli lahustatud, eraldasin lahusest vase kasutades vaakumfiltreerimist. Filtritud vase kuivatasin kuivatuskapis, jahutasin ja kaalusin analüütilisel kaalul. Et leida lahusesse jäänud kloriidioonide massi, lahutasin algsest CuxCly · zH2O proovi massist kristallvee ja just leitud vase massi. KATSEANDMED Algne proov Tiigli mass: 14,9971 g Tiiglis oleva vaskkloriidkristallhüdraadi: 15,6879 g Vaskkloriidkristallhüdraadi mass: 15,6879 g – 14,9971 g = 0,6908 g Vee eemaldamine Esimene kuumutamine: Tiiglis oleva vaskkloriidi mass: 15,5422 g Vaskkloriidi mass: 15,5422 g – 14,9971 g = 0,5451 g Teine kuumutamine: Tiiglis oleva vaskkloriidi mass: 15,5408 g Vaskkloriidi mass: 15,5408 g – 14,9971 g = 0,5437 g Kristallvee mass: 0,6908 g – 0,5437 g = 0,1471 g Vase eraldamine
ohutusnõuded. a) Katseklaas- katsete tegemiseks. b) Keeduklaas- lahuste valmistamine ja keetmine. c) Kolb- lahuste valmistamine, hoidmine. d) Mõõtesilinder- vedeliku koguse mõõtmine. e) Pipett- aine transportimine f) Tilgapipett- sama mis eelmine ainult et tilkades. g) Lehter- abi ümbervalamises. h) Portselankauss- tugevaks kuumutamiseks. i) Portselantiigel- lahtisel leegil kuumutamiseks. j) Tiiglitangid- tiigli hoidmiseks k) Uhmer- aine peenestamiseks. 2b. a) Jälgi tööjuhendit ja õpetajat. b) Ära sea ennast ja teisi ohtu. c) Ole ettevaatlik tulega. d) Hoia töökoht puhas. e) Kasuta võimalikult väikeseid aine koguseid. f) Tundmatuid aineid nuusuta eemalt, ära joo ega maitse. 3. Keemiliste reaktsioonide tunnused. a) Värvuse muutumine. b) Valgusefekt. c) Soojenemine või jahtumine. d) Lõhna muutus.
temperatuuri alla 0 C ning katseplaat on haarade vahel. Siis seda painutatakse järk-järgult kuni prao tekkimiseni. Tehakse Celsiuse kraadides. Leektäpp. Leektäpiga iseloomustatakse proovi omadust koos õhuga moodustada süttivat segu, see on madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eralduvad aurud süttivad hetkeks isegi leegi lähenemisel. Ühesõnaga otsitakse temperatuuri, mille juures leegi lähendamisel kestab põlemine vähemalt 5 sekundit. CLEVELANDI lahtise tiigli meetod sobib leektäpi määramiseks kõikidele naftaproduktidele, mille samal meetodil määratud leektäpp on üle 79 C. Tiigel täidetakse bituumeniga ja tõstetakse proovi ettenähtud kiirusega. Alates 28 C leekpuntkist madalamal temperatuuril viiakse üle nõu proovileek ja leektäpp ongi madalaim termomeetri näit, kus tekib lenduvate osiste tõttu välgatus. PENSKY-MARTENSI kinnise tiigli meetod sobib leektäpi määramiseks vedelkütustele
Seda reaktsiooni võib nimetada endotermiliseks. Kuid naatriumsulfaadi lahustamiseks läks energiat vaja vähem, kui eraldust. Üleliigne soojusenergija sattus ümbritseva vette. Hessist reaktsiooni nimetatakse eksotermiliseks. Katse 4: Vask(II)sulfaat -5- vee kristallvee koefitsendi määramine Töö vahendid: Leegipõleti, tiigel, kaalud. Töö reaktiivid: CuSO4 * nH2O Töö kirjaldus: 1. Asetasime tiihlisse mõni kogus Vask(II)sulfaat -5- veed. Kaalusime ja võrdlesime tiigli mass ainega ja aineta. Tulemuseks saime: MCuSO4 * nH2O= 1,11 g 2. Soojendasime tiiglit põletileegil kuni CuSO4 * nH2O muutus valgeks ning hoidsime jahtumiseni eksikaatoris. Kordasime seda mitu korda ning määrasime minimaalse tiigli kaalu. 3. Enamus veest vaba CuSO4 * nH2O kaaluks saime MCuSO4= 0,78g Saadud andmed: CuSO4 molaarne mass= 63++32+16*4= 159gr/mol H2O molaarne mass= 2+16 =18 gr/mol
alkeemikuid. Soodsat olukorda kasutades esinesid paljud kerget tööd ning hõlpsat tulu otsivad petised ja sarlatanid alkeemikutena. Üheks eredaks näiteks on 17. 18. sajandi vahetusel tekkinud alkeemiabuum Prantsusmaal, kui riigi rasket finantsolukorda hakkasid osavalt ära kasutama sarlatanid. Nimekas teadlane E. F. Geoffroy pidi 1722. aastal sellega seoses esinema Pariisi Teaduste Akadeemias loenguga alkeemikute petmisvõtetest. Näiteks tiigli põhja pandi hõbe- või kuldoksiidi ning see kaeti liimi- või vahakihiga, nii et tiigli demonstreerimisel jäi vaatajatele mulje, nagu oleks see tühi. Hilisemal kuumutamisel vahakiht sulas ja oksiidid lagunesid kergesti ning saadi puhas metall hõbe või kuld. Tiigli põhja võis panna ka väärismetalli viilmeid ja katta need vahaga. Soojendamisel vaha jälle sulas ja nähtavale tuli metallipulber. Aineid võidi segada ka puupulgaga, mille ühes otsas oli
õhukesest rauakelmest eseme pinnal. Woodil õnnestus ka ise saada punase värvusega kulda, mida nimetatakse nüüd Woodi kullaks. Juba IV saj. e. Kr. Kasutati metallilist kulda Hiinas elueliksiiri koostises. Enam kui paari tuhande aasta eest avastati, et kuldnõus ei hakka vesi roiskuma. Seda omadust kasutasid Egiptuse ja Assüüria targad püha vee hoidmiseks. Vanasti kasutasid alkeemikud tavaliselt kulla saamiseks lihtsamaid petmisviise. Näiteks pandi tiigli põhja kullateri, mis kaeti vahaga. Nii näis tiigel tühi. Soojendamisel vaha sulas ja segamisel ilmusid kullaterad. Ained võidi kuumutamisel segada ka peene toruga, mille sees oli kullatolm, alt oli toru suletud vahaga. Soojendamisel vaha sulas ja kullatolm voolas tiiglisse. [1] 9 KOKKUVÕTTE Selle töö täitmisel sai autor uued teadmised keemia valdkonnas, laiendas oma silmaringi.
Sadestusreaktiiv moodustub lahuses,suhteline üleküllastuvus on suhteliselt väike,jaotunud ühtlaselt kogu lahuses.Saame suureteralise sademe. Sademete pesemine: Sadet pestakse emalahuses sademesse jäänud sooladest vabanemiseks. Sademete kuivatamine ja kuumutamine: Kuivatamiseks kuni temp. 2000C,kasutatakse termostaate ja sademeid filtritakse läbi klaasfiltri. Kõrgematel temp. kuumutatakse puhverahjus portselan-või plaatinatiigrites. Filtritakse läbi paberfiltri.Et saada tiigli konstantse kaalu,peab seda kaaluma jahtunult. Lahustuvuskorrutis: Esineb rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses. Sõltub temperatuurist. Näiteks : Ks=[Ca2+]3[PO43-]2 Lahustuvus: Tähis S [mol/l]; (g/l; mg/l) Näiteks mitu mooli/grammi ainet lahustub 1 liitris lahustis. Lahuse ioontugevuse mõju soolade lahustuvusele: Lahustuvuse suurenemine on seotud ioontugevusest tingitud aktiivsustegurite vähenemisega. Temperatuuri ja lahusti mõju lahustuvusele:
Oksüdeerimisperioodita sulatusmeetod Induktsioonahjudes toodetakse kõrgkvaliteetseid eriteraseid ja teiste metallide sulameid. Induktsioonahi töötab transformaatori põhimõttel, mis tähendab, et elektrienergia antakse primaarahelalt sekundaarsele. Primaarmähiseks on induktor, kuhu juhitav vahelduvvool indutseerib sekundaarmahiseks olevas sulatatavas metallis pöörisvoolud. Induktori toitmisel kasutatakse nii kõrg- kui ka tööstussagedusega voolu, sõltuvalt tiigli mahust ja täite takistusest. Induktsioonahjudes viiakse läbi oksüdeerimisperioodita sulatust. Induktsioonisulatuse iseärasuseks on metalli pidev segunemine tiiglis pöörisvoolude toimel, mis tagab temperatuuri ja koostise ühtlustumise. Induktsioonahjude eelised võrreldes elektrikaarahjudega: Võimalus toota väga väikese süsiniku sisaldusega teraseid Elementide väike väljapõlemine Terase väike lämmastikusisaldus