- Biotiik o lihtsa konstruktsiooniga, hõlbus hooldada, väga levinud minevikus o külmal aastaajal ei vasta biotiikide puhastusefekt kaasaja nõuetele, näiteks perioodilise reovee äravoolu puhul (kämpingud, puhkelaagrid) sobivad nad praegugi. o Mõnikord piiravad biotiikide kasutamist pinnasetingimused. Filtreeriva pinnase ja põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks. o fakultatiivsed – aeroobsed – anaeroobsed - Pinnaspuhastus – o Imbväljak (osaliselt puhastatud vesi) o Niisutusväljak (bioloogiliselt puhastatud ja desinfitseeritud vesi) o Pinnasfilter (väikese tarbimise korral) - Tehismärgala (maapinna ja taimestiku isepuhastusvõime - järvepilliroog) Reoveele rakendatakse looduslikku puhastamist, kui see on eelnevalt suuremast prügist
+ Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on hõlbus hooldada ning nad olid väga levinud minevikus. Kasutatakse: perioodilise reovee äravoolu puhul ning ka kämpingute, puhkelaagrite muude peamiselt soojal aastaajal töötavate asutuste reovee puhastamise kohta. Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastaajal enam kaasaja nõuetele Biotiikide kasutamist piiravad pinnasetingimused Põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks 10.Jäätmete definitsioon ja liigitamine Vastus: Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust (Sisuliselt on kõiki esemeid ja aineid, ka neid, mida on koheldud jäätmetena, alati võimalik kasutada -- see, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks.)
+ Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on hõlbus hooldada ning nad olid väga levinud minevikus. Kasutatakse: perioodilise reovee äravoolu puhul ning ka kämpingute, puhkelaagrite muude peamiselt soojal aastaajal töötavate asutuste reovee puhastamise kohta. Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastaajal enam kaasaja nõuetele Biotiikide kasutamist piiravad pinnasetingimused Põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks 10.Jäätmete definitsioon ja liigitamine Vastus: Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust (Sisuliselt on kõiki esemeid ja aineid, ka neid, mida on koheldud jäätmetena, alati võimalik kasutada — see, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks.)
Söödapartiiga on kaasas koostise deklaratsioon ja graanulite suuruse sortimendi ülevaade. Kuivsöödad on teatava ujuvusega, et nad ei vajuks liiga kiiresti põhja. Forell põhjast ei toitu ja juba põhja vajunud söödaosakesed jäävad sinna lagunema. Söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR, mis näitab mitu kg (kuiva) sööta kulub 1 kg kala juurdekasvu saamiseks toorkaalus) peaks olema 1,1 või alla selle. Kasvatuse tehnoloogia terminid Asustustihedused (kui palju kalu mingi tiigipinna või basseini mahu ühiku kohta peetakse) sõltuvad vee läbivoolust, temperatuurist, kala suurusest. Noorkalu saab samas veekoguses pidada arvult rohkem, kaalult vähem kui suuri kalu. Ligikaudsed kaubakala asustustihedused piisava vee läbivoolu juures: tiigid väga vananenud tehnoloogiaga 2-5 kg/m2 kohta, kiirvoolu kanalid - 5 - 30 kg/m2 kohta, sumbad 30-40 kg/m3 , läbivoolubasseinid - 25 - 50 kg/m3 kohta.
Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on lihtna hooldada ning nad olid väga levinud minevikus. Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastaajal enam kaasaja nõuetele. Teatud tootmisvete käitluseks (nt perioodilise reovee äravoolu puhul) sobivad nad praegugi. Mõnikord piiravad biotiikide kasutamist pinnasetingimused. Filtreeriva pinnase ja põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks. Biotiigid jagatakse kolme rühma: fakultatiivsed; aeroobsed; anaeroobsed. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja põhja lähedal anaeroobne keskkond. Reoaineid lagundavate mikroorganismide jaoks vajalik hapnik saadakse kas otse õhust või tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Vetikad kasutavad ära orgaanilise aine lagunemise lõpp-produkte - süsinikdioksiidi, ammooniumi ja fosfaate
Normaalaegne hautamine · Vähid koevad marja (okt. - nov.) · Marjaga emased on kas sisebasseinides või tiikides (nov. - juuni) · Kui mari on silmtäppstaadiumis (juuni lõpus) paigutatakse emased haudekastidessse, mis pannakse poegadebasseinidesse või tiikidesse · Sisebasseinides hautamiskastidest koorunud poegade arvu võib täpselt hinnata enne nende üleviimist poegadetiikidesse · Tiikides on emaste viljakus hinnatav kaudselt: üks emane jõevähk tiigipinna m2 või üks emane signaalvähk 2-3 tiigipinna m2 kohta annab poegade tiheduseks 60-80 tk/ m2 Marja hautamine Viljastamata mari ja võõra vähiliigi poolt viljastatud mari võib olla emase vähi sabajalgade küljes detsembri lõpuni (2-3 kuud), kuid eraldub enne maikuud (6-7 kuud). Hautamisaegset agressiivsust võib vähendada pidades emased eraldi, millega marja kadu on väiksem. Liiga väikestes varjepaikades või sektsioonides peetud emaste vähkide marjakadu võib suureneda.
väga levinud minevikus. Kasutatakse: perioodilise reovee äravoolu puhul ning ka kämpingute, puhkelaagrite muude peamiselt soojal aastaajal töötavate asutuste reovee puhastamise kohta. - Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastaajal enam kaasaja nõuetele - Biotiikide kasutamist piiravad pinnasetingimused - Põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks 11. Jäätmete definitsioon ja liigitamine Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust (Sisuliselt on kõiki esemeid ja aineid, ka neid, mida on koheldud jäätmetena, alati võimalik kasutada -- see, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks.)
Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastaajal enam kaasaja nõuetele. Teatud tootmisvete käitluseks (näiteks perioodilise reovee äravoolu puhul) sobivad nad praegugi. Sama kehtib ka kämpingute, puhkelaagrite ja muude peamiselt soojal aastaajal töötavate asutuste reovee puhastamise kohta. Mõnikord piiravad biotiikide kasutamist pinnasetingimused. Filtreeriva pinnase ja põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks. Biotiigid jagatakse kolme rühma: · fakultatiivsed; · aeroobsed; · anaeroobsed. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja põhja lähedal anaeroobne keskkond. Reoaineid lagundavate mikroorganismide jaoks vajalik hapnik saadakse kas otse õhust või tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Vetikad kasutavad ära orgaanilise aine lagunemise lõpp-produkte - süsinikdioksiidi, ammooniumi ja fosfaate