August Kitzbergi tubamuuseum Tegevus Töötas mitmel pool vallakirjutajana Riias kontoristina Tartus "Postimehe" juures ärijuhina Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming Alustas külajuttude avaldamisega ajalehtedes. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" . Jutustused kogumikus “Külajutud”. Looming Följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) Memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused” Kirjutanud ka lastejutte- ja näidendeid. Ühe vana “Tuuletallaja” noorpõlve mälestused” Näidendid "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises". Draamad “Libahunt” ja “Kauka Jumal”. Komöödiatest “Kosjasõit”. Lõpetuseks Elu lõpuaastail sai Eesti riigilt kirjanikupensioni. SuriTartus 29.detsembril 1927.
hiljem iseõppijana August Kitzbergi tubamuuseum ja monument Karksi-Nuias Tegevus · töötas mitmel pool vallakirjutajana · Lätimaal kontoristina · Tartus "Postimehe" juures ärijuhina · oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming · alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes · esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" · jutustused, mis ilmusid kogumikus "Külajutud" · Vested ja följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) · kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid Näidendid · "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906) · draamad "Libahunt" ja "Kauka jumal" (1911, 1912) · komöödiatest on tuntuimad "Rätsep Õhk" (1903), "Kosjasõit" (1915) ja "Neetud talu" (1923) "Libahunt" · aluseks oma varem ilmunud jutustus · käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma · põhineb armastuskolmnurgal
Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid (tragöödia "Libahunt" 1912, ka filmitud; draama "Kauka jumal" 1915). Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule. Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud
Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama " Tuulte pöörises", järgnesid tragöödia "Libahunt" (1911, ka filmitud) ja draama "Kauka jumal" (1915). Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). Tema jutustusi iseloomustavad siiras kaasaelamine külarahva rõõmudele ja muredele, sundimatu vestetoon ning enamasti idüllilis-humoristlik autorisuhtumus. LOOMING Näidendites ja jutustustes kujutatakse Mulgimaaleiseloomulikke inimtüüpe ja nende varalisest ebavõrdsusest tulenevaid suhteid. Tema tippteos „Libahunt”,romantiliste sugemetega tragöödia vastuhakust muserdavaile oludele ning neist johtuvaile eelarvamustele ja orjameelsusele, on tihe
29. detsember 1855 Laatre vald, Halliste kihelkond 10. oktoober 1927 Tartu) oli eesti kirjanik. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). Ta pidas mitu ametit: oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit, oli ökonoom ning Lätis tegi ta vabrikutes kirjatööd. Aastal 1927 suri August Kitzberg ja ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Aastatel 18591862 oli
Oma loomingulisse küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas, Ta keskendus sellal peaaegu täielikult näitekirjandusele, mida stimuleeris kirjaniku tihe koostöö teatri direktori ning näitejuhi K. Menninguga. Tema loomingu kõrgpunkt oli 40-50. aastasena. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus. 8 Draamalooming I Draamaloomingu algus · Punga-Mart ja Uba-Kaarel (1894); · Pila-Peetri testament (1897); · Rätsep Õhk (1903); II Draamaloomingu kõrgpunkt 1906-1915 · Tuulte pöörises (1906) - Ühteaegu armastus- ja ideaaldraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning talumees Kaarli võitlusest Soosaare Leena
koostöö teatri direktori ning näitejuhi K. Menninguga (http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/kitzberg.htm). Kitzbergilt on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm ). Ta on kirjutanud ka lastejutte ja näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). 6 VALIK TEOSEID: · ,,Valitud näidendid"(1943) · ,,Külajutud"(1971; 2002) · ,,Piibelehe-neitsi"(1969) · ,,Libahunt. Kaukajumal"(1979) · ,,Lastejutte"(1979; 2002) · ,,Kuri kuningatütar"(1986) · ,,Valik lühijutte ja näidendeid"(1997) · ,,Piibelehe-neitsi. Ja teisi jutte" (2001) (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg) DRAAMALOOMING:
Detsember 1855 10. oktoober 1927) oli eesti kirjanik. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid (tragöödia "Libahunt" 1912, ka filmitud; draama "Kauka jumal" 1915). Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). Draama "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud
annaabi.ee 
