organismis. 75. Kuidas jaotatakse nekroosi? Nekroosi jaotatakse tekkepõhjuste järgi: tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline, tsütopatogeenne, allergiline, ensümaatiline, trofoneurootiline. 76. Millised on nekroosi vormid? Koagulatsioonnekroos e kuiv nekroos, kollikvatsioonnekroos e märg nekroos ja erivorm e gangreen. 77. Kuidas nekroos lõppeb? Milline on selle tähendus organismile? Nekroosi lõppemine: piirituspõletik-sidekude-armkude, kapseldumine, tihkestumine, veeldumine- tsüst, kaverni teke, irdumine, mutilatsioon, haavandumine. Tähendus organismile oleneb hukkunud koe hulgast ja paiknemisest. Mürgitus või surm. 78. Mis on düstroofia? Düstroofia on ehituslik muutus rakkudes ja kudedes, mis tekib ainevahetus häirete korral. Muutused võivad olla kas kvantitatiivsed või kvalitatiivsed. 79. Kuidas klassifitseeritakse düstroofiaid?
mükoriisa - taimede ja seente kooselu, taim saab vett, mineraale ja vitamiine. Seen saab süsivesikuid 2) Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek. Jaotatakse : min. kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide peenestumisel, koosnevad räni- alumiinium- ja raudoksiidist. Orgaanilised kolloidid- taimede ja loomade jäänuste lagunemise teatud etapil, kus esineb org aine molekulide liitumine ja tihkestumine Org-Min kolloidid- org ja min kolloidide vastastik mõjul. Ehitus--Mitsell (tuum ja el. kaksikkiht) ja seda ümbritsev lahus Olek- happeline või atsidoidne. Geel või sool. Hüdrofiilne või hüdrofoobne 3) Mulla neelamisvõime ja selle jaotus, neelamismahutavus, küllastusaste. Omadus siduda mullaga aineid. Jaguneb- meh, füs, kem, bio, füs-kem neeldumine Neelamismahutavus- 1 kg-s neeldunud katioonide ja anioonide hulk.
väliskeskkonna faktoriteha. Koed mutuvad mustaks. ○ Märg ○ Kuiv Nekroosi tagajärg/lõpe ● piiristuspõletik. Sidekude-> armkude. Proovib panna piiri nekrootilisele protsessile. Hakkab arenema noor sidekude ja see järel armkude. ● Kapseldumine. Kahjustatud ala piiratakse tihke sidekoega. ● Kudede tihkestumine- näiteks kaltsiumsoolade ladestumine kärbunud kudedesse. ● Kudede veeldumine- ajukoe pehmestumine ja tsüstide teke. ● Kavernide teke ● Sekveratsioon mutilatsioon ● Haavandumine Millest sõltub nekroosi tähendus organismile? 1. … a. Paiknemisest b. Kohe hulgast 2. mürgistus 3. surm DÜSTROOFIA
lämmastikuväetisi. Mõne aja pärast lagunevad aga antud orgaanilist ainet lagundanud bakterid ära ja lämmastik vabaneb uuesti mulda. Et mulda vabaneks lämmastikku, peaks süsiniku ja lämmastiku suhe olema 25-30. Ligniin on anaeroobsetes tinimustes küllaltki vastupidav. Rasvad lagunevad nii bakterite kui ka seente mõjul, aeroobsetes tingmustes tekivad vesi ja süsihappegaas. Anaeroobses keskkonnas toimub aga rasva molekulide tihkestumine ja liitumine (polümerisatsioon) ja rasvast tekivad väga püsivad kõrgmolekulaarsed ühendid bituumid. Vaigud, vahad ja parkained on bakteritele mürgiks. Neid lagundavad seened. Vaik anaeroobses keskkonnas ei lagune, vahadest tekivad bituumid. Parim ravi mädase haava puhul: teelehele värsked vaigutilgad. 3)temperatuurist- soojas tekib orgaanilise aine lagunemisel rohkem huumust 4)mulla reaktsioonist- happelises
(närvirakud, kardiomüotsüüdid); - võõrkehade ümber; Põletiku lõpe 1. Paranemine (ennistus) soodne lõpevorm 2. Patoloogiliste seisundite teke - rohke granulatsioonkoe vohamine; - morfoloogilised muutused funktsioonihäire; - ägeda põletiku üleminek krooniliseks; a) parenhümatoossetes elundites: - armid: piirdunud sidekoelised alad, mis asendavad funktsionaalse koe; - skleroos : arkmkoe tihkestumine sidekoe kootumine; - tsirroos: parenhüümi ümberehitus vohavast sidekoest tingituna; - kavernid e. tühikud b) õõneselundites: - stenoos: õõneselundi valendiku ahenemine armkoe kootumisest; - limaskesta atroofia; - limaskesta hüpertroofia; - polüübid; c) serooskelemetel: - adhesioonid e. liited - obliteratsioon e. umbumus d) sünoviaalmembraanidel: - anküloos e. liigesjäikus 7) Põletiku tüsistused:
annaabi.ee 
