olnud pärast esimest filtreerimist veel selged, seega korrati nende filtrimist. Spektrofotomeeter seadistati lainepikkusele O=280nm ja proovid pandi ükshaaval 1cm läbimõõduga kvartsküvettidesse, mis asetati spekrofotomeetrisse, et määrata nende optiline tihedus. Tulemused: I katseklaas (0-proov) 0,4362 II katseklaas (5min proov) 0,5790 III katseklaas (10min proov) 0,7444 IV katseklaas (15min proov) 0,9232 Kaliibrimisgraafikult leiti vastavalt optilistele tihedustele proovides sisalduva türosiini kontsentratsioon. Tulemused: I katseklaas 0,068 mg/ml II katseklaas 0,09 mg/ml III katseklaas 0,117 mg/ml IV katseklaas 0,145 mg/ml C(Tyr)=f(t) 0.16 0.14 0.12 0.1 C(Tyr) 0.08 0.06 0.04 0.02 0 0 2 4 6 8 10 12 14 16
(0-proov). Reaktsiooniseguga katseklaas pandi tagasi termostaati. 3 ml reaktsioonisegu võeti ka 5, 10 ja 15 min pärast reaktsiooni algust ning viidi igaüks eraldi TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi. Katseklaasid jäeti veel ~10 minutiks seisma, et toimuks sademe täielik formeerumine. Seejärel filtriti proovid kuivadesse katseklaasidesse, saadud filtraat pidi olema täiesti selge. Lainepikkusel =280 nm mõõdeti kõigi nelja proovi optiline tihedus. Vastavalt optilistele tihedustele leiti kaliibrimisgraafikult neis sisalduva türosiini kontsentratsioon. Tulemused Proovi aeg Optiline tihedus Türosiini kontsentratsioon min D280 mg/ml 0 0,159 0,025 5 0,191 0,031 10 0,290 0,046
Kui mõni lahus on pärast filtrimist veel hägune, filtrin seda lahust uuesti. Määran nende nelja proovi optilise tiheduse väärtused spektrofotomeetria meetodil lainepikkusel 240 nm. Kasutan 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. Saan järgmised tulemused. 0,24 0-proov 61 0,27 5:20 min 49 10:20 0,39 min 42 15:15 0,45 min 56 Leian vastavalt nenedele optilistele tihedustele türosiini kontsentratsiooni (mg/mL) kaliibrimisgraafikult. Proovi t (s) CTyr (mg/mL) 0 0,039 320 0,045 620 0,063 915 0,072 Kannan tulemused graafikule. Türosiini kontsentratsiooni sõltuvus ajast 0.08 0.07
3 leitud d, suhteline hulk pinnases. Tavaliselt antakse n protsentides. n ja d abil saab teha samasuguse lõimisekõvera kui sõelumise andmetest. n ja d määramiseks tuleb teatud hulgal ajahetkedel ja fikseeritud sügavustel määrata suspensiooni mahumass. Vee viskoossus ja tihedus sõltuvad temperatuurist ja see tuleb fikseerida. Suspensiooni mahumassi määramiseks kasutatakse areomeetrit. Lõimise analüüsiks kasutatavad areomeetrid on tavaliselt gradueeritud tihedustele 0,995 kuni 1,030 g/cm3. Eeldusel et suspensiooni mahumass muutub sügavuti lineaarselt, annab areomeetri lugem mahumassi suuruse vees oleva osa mahukeskmes. Seega peab areomeetri kalibreerima ja andma tabelina mahukeskme kauguse veepinnast zr iga areomeetri lugemi kohta. Kalibreerimisel peab määrama ka nn. 0 lugemi vea, see tähendab puhtas destilleeritud 20 kraadises tehtud lugemi erinevus 1,000-st. Tuleb arvestada, et saviosakeste kuju erineb tunduvalt Stokes'i valemis eeldatud
3 leitud d, suhteline hulk pinnases. Tavaliselt antakse n protsentides. n ja d abil saab teha samasuguse lõimisekõvera kui sõelumise andmetest. n ja d määramiseks tuleb teatud hulgal ajahetkedel ja fikseeritud sügavustel määrata suspensiooni mahumass. Vee viskoossus ja tihedus sõltuvad temperatuurist ja see tuleb fikseerida. Suspensiooni mahumassi määramiseks kasutatakse areomeetrit. Lõimise analüüsiks kasutatavad areomeetrid on tavaliselt gradueeritud tihedustele 0,995 kuni 1,030 g/cm3. Eeldusel et suspensiooni mahumass muutub sügavuti lineaarselt, annab areomeetri lugem mahumassi suuruse vees oleva osa mahukeskmes. Seega peab areomeetri kalibreerima ja andma tabelina mahukeskme kauguse veepinnast zr iga areomeetri lugemi kohta. Kalibreerimisel peab määrama ka nn. 0 lugemi vea, see tähendab puhtas destilleeritud 20 kraadises tehtud lugemi erinevus 1,000-st.
annaabi.ee 
