Konspekt: Hoovused ja looded Martin Velbri 137B 1) Koosta hoovuste liigitus tekkepõhjuste alusel. Püüa tuua iga liigi kohta paar näidet. Hoovuse Triivhoovus tihedushoovused loodetehoovused äravooluhoovused liiginimi Hoovuse Kujunevad ühes ja Vee tiheduse Korrapärased Veepinna kallakus, mis tekkepõhjus samas suunas erinevus ookeani tõusud ja mõõnad on tingitud kas suurest puhuvate tuulte mõjul; eri osades tekitab kutsuvad esile vee juurdevoolust passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või
Vee ümberpaigutamisel on tähtis roll hoovustel. Hoovused on ühesuguste omadustega veemassid ookeanis, millel on välja kujunenud oma kindel liikumissuund. Külma hoovusega kaasneb külm ja kuiv õhumass Soojaga- soe ja niiske Hoovuste tekkepõhjused: 1) püsivalt ühest suunast puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused (nt. Põhja passaad hoovus) 2) äravooluhoovused- tekivad kui kuskil on kõrge veetase ja vesi hakkab liikuma madalama veetasemega kohta. 3) tihedushoovused- tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel (Atlandi ookeanist Vahemerre) Hoovuste liikumise suunda mõjutab veel maakera pöörlemisest tekkiv inerts e. korjoolise jõud.... Vee omadused: seda mõjutavad: 1) merepinnale langeva päikesekiirguse hulk 2) sellest sõltuv auramise ja sademete hulga vahekord 3) hoovuste mõjul vee ümberpaigutumine. Temperatuur päikesekiirgusest neeldub maailmameres 92%, ainult 8% peegeldub tagasi. Põhja poolkeral on
7. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee soolsus väiksem: Troopikas, sest on suur auramine b) merevee soolsus suurem: Ekvaatoril, sest on palju sademeid 8. Missugused soolade liigid on lahustunud merevees? 1. Kloriidid 2. Sulfaadid 3. Karbonaadid 9. Milline seos on merevee soolsuse ja liikide arvukuse vahel? Mida väiksem on soolsus, seda väiksem on liikide arvukus. 35-40 promilli 10.Nimetage hoovuste tekkepõhjused. Tooge näide *Triivhoovused - läänetuulte hoovused *Tihedushoovused - Atlandi ookeanist vahemerre *Äravooluhoovus - Mustast merest Vahemerre *(Kompensatsioonihoovus - Vahemerest Atlandi ookeani) 11.Missugune on hoovuste tähtsus? *Soojusvahetus erinevate laiuste vahel *Setete transportijad *Mõju kliimale 12.Missugune on hoovuste mõju kliimale a) soojade hoovuste: niiske ja sademed, soojem kliima b) külmade hoovuste: kuiv, jahe kliima 13.Missugused maailmamere osad on kõige produktiivsemad?
Nad on setete transportijad (nt. savi, muda) 3. Planktonite transport 4. Mõju kliimale · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. · Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama veetasemaga kohta, näiteks maismaalt merre voolavate suurte jõgede suudmetest eemale. Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre jne. · Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel. Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre. · Gradienthoovused võivad olla tingitud erinevate veemasside talvistest tiheduse erinevustest. Kui veekogu on jahtunud alla 4°C, põhjustab sedimendist eralduv soojus vee tiheduse kasvu ja selle raskema vee voolamist mööda põhja süvikutesse. Tavaliselt tõuseb sedimendi temperatuur läbi jää tuleva soojuse toimel kiiremini just
Omavad väga suurt tähtsust planktonite ja muu elustiku liikumisel. · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. · Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama veetasemaga kohta, näiteks maismaalt merre voolavate suurte jõgede suudmetest eemale. Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre jne. · Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel. Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre. Hoovused http://web.zone.ee/haasikk/fff/H%FCdrosf%E4%E4r%20kui%20elukeskkond-.pdf Hoovusi tekitavad: 1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused) Vee liikumise suuna järgi jaotatakse hoovusi konvektiivseteks (vertikaalseiks) ja advektiivsteks horisontaalseiks).
Keskmine pinnakihi temperatuur - 17. Ekvaatoril kuni 27, poolustel kuni -2 Vee liikumine - hoovustena, lainetena ja loodetena Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama veetasemaga kohta, näiteks maismaalt merre voolavate suurte jõgede suudmetest eemale. Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre jne. Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel. Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre. Külmad hoovused toovad endaga kaasa jaheda ja kuiva õhu, soojad hoovused kannavad enda kohal kaasa sooja ja niisket õhku. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Lähistroopikas on vesi soolasem tänu suure auramise tõttu.
annaabi.ee 
