Lahuse optilise tiheduse mtmine kolorimeetriga KK-2M Kolorimeetris võrreldakse valgusvoogu F0, mis on läbinud lahusti (või kontrolllahuse, mille suhtes mõõtmist sooritatakse) ja valgusvoogu F, mis on läbinud uuritava lahuse. Valgusvood F0 ja F muundatakse fotoelementide abil elektrisignaalideks, mida töödeldakse kolorimeetri minielektronarvuti abil. Kolorimeetri tablool ilmub numbriline näit kas läbitavuse või ka optilise tihedusena (või ka kontsentratsiooni või aktiivsusena). Kolorimeeter lülitatakse vooluvõrku, vajutatakse klahvile ja lastakse 15 minuti jooksul soojeneda. Seadme nullseisu kontrollimiseks tõstetakse mõõteboksi kaas üles ja vajutatakse klahvile 0. Kolorimeetri tablool ilmub vilkuvast komast vasakul sümbol 0 , vilkuvast komast paremal aga nullnivoo väärtus, mis võib asetseda 0,001 ja 1,000 vahel. Vajaduse korral reguleeritakse nullseisule vastavat lugemit pöörates kruvikeerajaga
ning see määrab otseselt CO2 pääsu taimesse. Valgus Fotosünteesil neelab taim valguskiirgust (elektromagnetlaineid) vahemikus 380…710 nm. Seda nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (FAK). Sealjuures kasutab taim kõige intensiivsemalt sinist ja punast värvi valgust. Fotosünteetiliselt aktiivselt neeldunud valgust mõõdetakse kvantvoo tihedusena mol m- 2 s-1 (mooli ruutmeetri kohta sekundis). Päikeselt tulev maksimaalne valguskiirguse kvantvoo tihedus on 2000 μmol m-2 s-1. Taimede mol m-2 s-1. Taimede kasvuks on optimaalne 1000 μmol m-2 s-1. Taimede mol m-2 s-1. Vastav näitaja sõltub suuresti konkreetse taime eripäradest. On taimi, mis saavad hakkama valguskiirgusega 60 μmol m-2 s-1. Taimede mol m-2 s-1.
Täiendatud 23.07.2012. Kütuse kulutangi mõõtmed on: pikkus 4,5 m, laius 3,6 m, kõrgus 6,0 m 3 Tankis on kütus tihedusega 0,86 t/m , mõõdetud kütusetaseme kõrgus on 4,15 m. Leida kütuse mass kulutankis. m=V × ρ=( 4,5 ×3,6 × 4,15 ) ×0,86=67,23 ×0,86=57,818 t *** Laeva teoreetilistes arvutustes kasutatakse mageda vee (fresh water) tihedusena 3 ρFW =1,000 t /m merevee (salt water) tihedusena ρSW =1,025t / m3 , mis on 35‰ soolsusega merevee tihedus. Kui arvutuste tegemisel on vee täpne tihedus arvesse võetud ja see jääb kahe eelpoolnimetatu vahele, nimetatakse seda dokivee (dock water) tiheduseks. 3.1.2 Archimedese seadus Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle
2. Suhteline (relatiivne) tihedus - kahe aine tiheduse suhe, mis on määratud standartsetes füüsikalistes tingimustes. Vedelate ja tahkete ainete jaoks teda mõõdetakse temperatuuril t, destilleeritud vee tiheduse suhtes. Näiteks , , Suhteline tihedus on ühikuta suurus. USA-s võrdlustemperatuuriks 60°F (15,67oC), mille juures vee tihedus on 0,9990 g/cm3. Nafta ja naftaproduktide suhtelise tihedusena on kasutusel uuritava aine ja referentsaine - vee tiheduse suhe 60°F juures: USA-s on kasutusel nafta ja naftaproduktide tiheduse iseloomustamiseks API (American Petroleum Institut) kraadid. API kraadide ja relatiivse tiheduse vaheline seos: API tiheduse mõõtmised võivad olla teostatud teistel temperatuuridel kui 60oF, kuid tulemused esitatakse alati standardtemperatuuri 60oF juures. , kus T = uuritav temperatuur, oF
Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. Poorsus- avatud pooride mahu ja üldmahu suhe. Efektiivne tihedus – aine massi ja täismahu (aine ja pooride mahu summa) suhe. Tegelik tihedus – aine massi ja mahu summa (pooride mahtu ei arvestata) suhe. NB! Käsiraamatutes antakse lihtainete tihedused tegeliku tihedusena, kaubanduses on kasutusel enamasti efektiivne tihedus. Eripind - pind m2 –tes 1 grammi pulbri kohta, kasutatakse pulbriliste ainete iseloomustamiseks. Eristatakse sisepinda, välispinda ja üldpinda 86. Pulbriliste segude lahutamine. Tundmatu koostisega segu koostise määramiseks. Meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine. Näiteks: fraktsiooniline koostis , % > 1,0 mm 20%. 0,8 – 1,0 mm 15%. 0,4 – 0,8 mm 20%. 0,3 – 0,4 mm 15%
st konstantse teguri saab tuua kolmekordse integraali m¨argi alt v¨alja (viia kolmekordse integraali m¨argi alla). Omadus 3. Kui V = V1 V2 ja piirkonnad V1 ja V2 ei oma u ¨hiseid sisepunkte, siis f (x, y, z)dxdydz = f (x, y, z)dxdydz + f (x, y, z)dxdydz. V V1 V2 Kui eeldada, et piirkonnas V on f (x, y, z) 0, siis v~oime seda funktsiooni t~olgendada aine tihedusena punktis (x, y, z). Siis u ¨he punkti Pk fikseerimine osapiirkonnas vk t¨ahendab seda, et kogu osapiirkonnas on aine tihedus loe- tud konstantseks, st selliseks, mis on aine tihedus selles v¨aljavalitud punktis. Sellisel juhul korrutis f (Pk )vk on tihedus korda osapiirkonna ruumala ehk ligikaudu osapiirkonna mass. Ligikaudu sellep¨arast, et osapiirkonnas muutuv tihedus on loetud konstantseks.
annaabi.ee 
