· Ooper ''Vikerlased'' (''Ülo ja Juta duett'', ''Sõdalaste koor''); sümf. poeem ''Elu'', koorilaulud ''Hommik'', ''Põhjamaa lapsed'', ''Nooruse aeg'' · Eesti esimene arvestatav ooper, muusikaline tegevus Tallinnas Eduard Tubin (1905 1982) · Helilooja, dirigent, repetiitor, muusikakriitik, Drottingholmi Lossiteater: ooperi/balletipartituuride taastaja, orkestreerija · Ballett ''Kratt'' (''Sabatants''); ooperid ''Barbara von Tiesenhusen'', ''Reigi õpetaja''; ''Reekviem langenud sõduritele'' · Rahvusvaheliselt tuntuim eesti heliloojasümfoonik, paljude erinevate zanrite kasutamine Gustav Ernesaks (1908 1993) · Helilooja, koorijuht, pedagoog, laulupidude üldjuht, muusikakirjanik · Raamatud: ''Suu laulab, süda muretseb'', ''Nii ajaratas ringi käib'', ''Kutse'', ''Laine tõuseb, laine vaob''
meeskoori dirigent. Tubin võeti vastu ka Rootsi Heliloojate Liitu. 60. aastatel taastusid suhted Eestiga. Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. 1961. a. tegi külaskäigu Eestisse. 1970. a. haigestus vähki. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis. Looming On kirjutanud kümme sümfooniat ja ühe üheosalise lõpetamata sümfoonia. Samuti on kirjutanud sümfoonilisi lühiteoseid, viiuli- ja klaverimuusikat, koorimuusikat, kaks ooperit: 1. 1968. a. ,,Barbara von Tiesenhusen" 2. 1971. a. ,,Reigi õpetaja" Tubinalt pärineb Eesti esimene ballett- ,,Kratt", mis esietendus 1943. a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi. I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga pöördub helilooja eesti rahva mineviku poole, Muistse Vabadusvõitluse perioodi. Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.)
Tubina loomingu võibki jagada kaheks erinevaks perioodiks. Eestlastel ja rootslastel on väga erinev pilt heliloojast ja inimesest, sest eestlased tundsid varasemat loomingut, aga Rootsis mängiti ainult hilisemaid orkestriteoseid. Eduard Tubina loomingu läbimurre saabus 1980. aastatel, kui dirigent Neeme Järvi hakkas tutvustama tema loomingut üle kogu maailma. Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast. Eduard Tubina loomingus on kaks ooperit: ,,Barbara von Tiesenhusen" ja ,,Reigi õpetaja". Tema esimene töö muusikateatrile oli ,,Kratt". Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. 6 Kratt ,,Krati" kirjutamist alustas Tubin 1938.a. maikuus otsides balleti jaoks rahvaluule viise Eesti Rahvaluule Arhiivi viisikogu läbi töötades. Sama aasta suvel sõitis ta Muhusse ja Hiiumaale rahvaviise koguma
meeskoori dirigent. Tubin võeti vastu ka Rootsi Heliloojate Liitu. 60. aastatel taastusid suhted Eestiga. Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. 1961. a. tegi külaskäigu Eestisse. 1970. a. haigestus vähki. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis. Looming On kirjutanud kümme sümfooniat ja ühe üheosalise lõpetamata sümfoonia. Samuti on kirjutanud sümfoonilisi lühiteoseid, viiuli- ja klaverimuusikat, koorimuusikat, kaks ooperit: 1. 1968. a. ,,Barbara von Tiesenhusen" 2. 1971. a. ,,Reigi õpetaja" Tubinalt pärineb Eesti esimene ballett- ,,Kratt", mis esietendus 1943. a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi. I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga pöördub helilooja eesti rahva mineviku poole, Muistse Vabadusvõitluse perioodi. Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.)
1959 Vanemuine tegi Tubinale ettepaneku, et ta taastaks muusikali ,,Kratt" partituuri. Sellega seoses tuli ta esimest korda pagulusest Rootsi kodanikuna Eestisse. Tema looming muutus siinsetele inimestele lähedasemaks. Välis-Eestlased kritiseerisid teda tugevalt Eestisse minemise eest. Ta visati ka korporatsioonist välja. Väideti, et ta on kommunismi pooldaja. 1967 Aarne Mikk tegi Tubinale ettepanek kirjutada ooper jutustuse ,,Barbara von Tiesenhusen" alusel (ooper oli samanimeline, valmis 1968 ja 1969 lavastati Estonias. Käis seda ise koos oma naisega ka vaatamas. Aarne Mikk tegi uue ettepaneku veel ühe ooperi kirjutamiseks, millega Tubina ka nõustus. 1974 ooper valmis, kuigi olukorra muutumisega Eestis ei saanud seda siin koge lavastada. Lavastati ta alles 8 aastat hiljem. Tubin elu ajal oma loomingule rahvusvahelist tunnustust ei saanud, isegi mitte Rootsis ega Eestis. Tuntumad tegelased: Neeme Järvi, Arvo Pärt, Kalle Randalu
annaabi.ee 
