1944 suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda kui Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti advokaat Otto Tief, koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitee ümber ning kõik vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. 18.sept informeeris Saksa väejuhatus eestlasi alanud taandumisest. Samal päeval määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile. Valitsus lootis esialgu pealinna Eesti väeosade abil enda käes hoida. 20.sept heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Mitmes linnaosas puhkes tulevahetus. 21.sept otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Valitsuse lootus Läänemaalt Rootsi pääseda ei täitunud. Sõjakaotused. Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvastik vähenes ligi veerandi -280 000 inimese- võrra. Täielikult
kolis oma õe Leena Massovi juurde Rapla rajooni Kommunismi Tee kolhoosi. Siis otsustas KGB Tiefi oma teenistusse saada, kuid kohtumisel KGB esimehe Ivan Karpoviga keeldus Otto Tief kaastööst, mille tulemusel Sovhooside Peavalitsus vallandas Tiefi 1. juulil 1958 töölt ja ta lahkus Eestist sugulase juurde Donbassi, Mospino linna. Elades seal käis ta siiski igal suvel Eestis. Selle eest viis KGB ta 1959. aastal esialgu Pagari tänavale ja edasi Moskvasse. Tiefile tehti ettepanek asuda elama Rootsi ja töötada seal KGB heaks. 1965. aastal kolis Tief Läti NSVsse Heinastesse (Ainazi) Elu lõpuaastal pääses Tief taas Eestisse, olles ravil Ahja maahaiglas, kus ta suri 5. märtsil 1976.
*2 massiküüditaist I 14 juuni 1941 10 000, II 25.märts 1949 20 000 *suurpõgenemine 1944 80 000 *sõjategevus *hukkamised *Baltsakslaste lahkumine 12 000 1939 oktoober 5. Eesti Iseseisvuse taastamiskatse (millal, kuidas, tulemus) 18-22 september 1944 Saksa väejuhatus informeeris eestlasi alanud taandumisest. Samal päeval määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile. Sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati kindralmajor Jaan Maide. Juhuslikult Tallinnas viibivad Eesti sõdurid asusid vabariiki taastama. 20. Septembri pärastlõunal hõisati Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp. Saksa väed pidasid seda mässuks ja mitmes linnaosas puhkes tulevahetus. 21. Septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda. Kohale jäi vaid peaminister. Õhtul ründasid Tallinna Nõukogude pommitajad. Hommikul sisenesid Vene tankid
Pärast seda, kui Rahvuskomitee uueks esimeheks vailiti Uluotsa lähemaid kaastöölisi advokaat Otto Tief, koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitte ümber ning kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. Jäi ainult üle oodata sobivat momenti taasiseseisvumise väljakuulutamiseks. 18 sept, mil saksa väejuhatus informeeris eestlasi alanud taandumisest, määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile. Sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati kindralmajor Jaan Maide. Eesti sõdurid asusidki vabariiki taastama, haarates mitmel pool võimu enda kätte ja takistades sakslastel strateegiliste objektide õhkimist. 20 septemberi pärastlõunal heisati Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp. Tekkis linnas mäss. 22 septemberi õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. Hommikul lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed ja mõni tund hiljem sisenesid vene tankid
aasta põhiseadusele. Selle kohaselt pidi peaminister Uluots võtma oma õlule presidendi kohustused. 1944. aasta suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti advokaat Otto Tief. Pärast seda koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitee ümber. Jõuti üksmeelele, et tuleb oodata sobivat momenti taasisesesvuse väljakuulutamiseks. 18. septembrilmäära Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, juhtimine usaldati Tiefile. Sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati kindralmajor Jaan Maide. Valitsus lootis pealinna Eesti väeosade abil enda käes hoida. Eesti sõdurid asusid vabariiki taastama, haarates mitmel pool võimu enda kätte. 20. septembri pärastlõunal heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Rahva seas tekkis vaimustus, Saksa väejuhid pidasid toimuvat mässuks. Mitmes linnaosas puhkes tulevahetus. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis.
uue vabadussõja puhkemist. Septembri alguses hakkas selle idee toel sakslaste loaga endanimelist üksust koostama ka Eesti admiral Johan Pitka. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee; Hoolimata arreteerimislainest õnnestus Rahvuskomiteel 1944. aasta suve jooksul oma tegevus taastada. Loodi regulaarne ühendus Soome ja Rootsiga, samuti hakati otsima koostööd Uluotsa ringi vanade poliitikutega. Uluotsa lähedasele kaastöölisele Otto Tiefile tehti ettepanek astuda komitee liikmeks Augusti alguses Tallinnas Tiefi korteris peetud Rahvuskomitee koosolekul võetigi Tief komitee liikmeks. Temast sai oluline vahelüli noorte ja vanade poliitikute vahel, kes veenas Uluotsa toetama 1. augustil 1944 Tallinna tänavatele üleskleebitud Rahvuskomitee deklaratsiooni ja korraldust nr 1. Selle kohaselt kuulutas Rahvuskomitee end riikliku võimu teostajaks Eestis. Üha läheneva
annaabi.ee 
