piire. Neid inspireeris keskaeg ja üle kõige , Jaapan- riik, mis avas oma uksed ülejäänud maailmale aastal 1853. Nad tahtsid tutvustada ilu ja kunsti igale kodule. Nad arvasid, et hea maitse ja sisustusdisain juhib kõiki paremale elule. Gerhard Munthe imetles ja pidas kirjavahetust Carl Larssoniga ja 1895 aastal ta kuulutas, et teda võiks võrrelda Prantsuse kunstniku ja disaineriga Eugene Grassetiga ning Taani disaineri Thorvald Bindesbolliga. Munthe varasem töö oli mõjutatud naturalismist, aga 1880-test tulid tema töödesse abstraktsemad ja stiilsemad elemendid. See muutus oli ilmselt mõjutatud tema kasvavatest huvidest Jaapani kunsti, millega ta tutvus 1886. aastal. Sel suvel ühines ta Fleskumi kunstiühinguga. Mitmed uuringud näitavad, et mitmed osalised olid inspireeritud Jaapani kunstist, nende hulgas Gerhard Munthe. 1890, aasta jõuludeks sai
Roald õppis tema ekspeditsiooni vigadest. Robert Scott`i, kes avalikult kuulutas plaani minna lõunapoolusele, mitte informeerimist oma retkest põhjendas Amundsen nii: "Inglise ekspeditsioon oli plaanitud täielikult teaduslikuks uuringuks. Poolus oli kõrvaline, samas kui minu plaanis oli see põhiline." Tegelikult polnud see üldse tõsi, seda oli isegi kuulutatud "The Times-is". Tema plaanist teadsid enne retke vaid tema vend ja laeva komandör, Thorvald Nilsen. Oma meeskonda teavitas ta plaanide muutmisest alles olles kaugel Maroko rannikust. Tema edu üheks põhjuseks sai olema karastunud veokoerte kasutus, samas kui ta teadis, et Scotti veavad tema mootorsaanid alt. Retk Antartikasse: Sõit läks lahti Kristiaaniast 9. augustil 1910, 8 nädalat pärast Scott´i Terra Nova ekspeditsiooni algust. Pardal olid 97 Gröönimaa koera, talvetelk ja moona kaheks aastaks. Hiljem võeti veel Madeirast vett ja muud lisamoona. Kui ta alles 9
Skageni maalijad Skageni maalijateks nimetati Skandinaavia kunstnike rühmitust, kes alates 1870. aastatest kuni sajandivahetuseni käis suviti koos Skagenis, mis paikneb Taanis Jüüti poolsaare põhjatipus. Skageni kunstnike rühmitusse kuulusid Rootsi maalikunstnikud Oscar Björck ja Johan Krouthén, Norra kunstnikud Christian Krohg ja Eilif Peterssen, Taani kunstnikud Laurits Tuxen, Karl Madsen, Karl Locher, Viggo Johansen, Thorvald Niss, Holger Drachmann ning eriti silmapaistvad Anna Ancher ja Michael Ancherning Peder Severin Krøyer. Skagenis ei suvitanud mitte üksnes maalikunstnikud. Rühmitusse kuulusid ka Taani kirjanikud Georg Brandes ja Henrik Pontoppidan ning Rootsi helilooja Hugo Alfvén Suveõhtu Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1899 Suvise pööripäeva lõke Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1906 Paadid Skageni Lõunarannas,Viggo Johansen, 1910
Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Tõenäoliselt on see ala tänapäeva Newfoundland, kuigi arvatakse ka, et selline avastus tehti kusagil Massachusettsis, kus metsviinapuu tõepoolest kasvab. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Leif karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Aastail 1004- 1008 jätkasid Leifi vennad Thorvald ja Thorstein Põhja-Ameerika ranniku uurimist, randudes mitmel pool sellel alal, mida tänapäeval nimetatakse Uus-Inglismaaks. Ajavahemikul 1010- 1013 külastas Põhja-Ameerika rannikut Islandi kaupmees Thorfinn Karlsefni. Vastavalt Islandi saagadele leidis viimane teadaolev skandinaavlaste reis Uude Maailma aset aastail 1014-1015. Rasket mereretke juhtisid Erikri tütar Freydis ja Thorfinn. 1015. aastal sündis
Islandil 1934, Norras 1935 ja Soomas 1937. Tulemus: poliitilisi äärmusi kommuniste ja paremäärmuslasi/fasiste toetas (väike) vähemus. 54 Areng sisepoliitilise stabiilsuse poole 1930. aastatel I Taani areng heaoluriigi poole Valitsustes domineeris (liberaalne põllumeeste) venstre kuni 1929. Sotsiaaldemokraadid ja Radikaalvenstre moodustas ühisvalitsuse (PM Thorvald Stauning), mis püsis 1929-1940 (kuni Saksa okupatsioonini). Kanslergade-leping 1933 valitsuse laiendamine talurahva venstrega Lepingu sisu: 1. Tähtajaline streikide ja tööandja töösulgude keeld ja palkade külmutamine. 2. Valuuta devalveerimine (eksport elavnes) ja ühistootmise piiramine ja impordi reguleerimine (Toetas Taani siseturule orienteerunud tööstuse arengut): hinnatase langes. 3. 57-seaduse sotsiaalpakett.