neelu/kõri/kaelalihased keelealune närv - n. hypoglossus * kilpkõhre-keeleluu lihas, lõuatsi- keeleluu lihas kaelanärvid – nn. cervicales * dorsaalsed harud : - mediaalsed harud - nahk - lateraalsed harud - all asuvad lihased suur kuklanärv – n. occipitalis major kukla nahk rindkerenärvid – nn. thoracici * dorsaalsed harud: - mediaalsed harud - selgroo ümber asuvad lihased (kaela pikim lihas, oga-, pool-oga, -rihmlihas). - lateraalsed harud: - nahk - mediaalne nahaharu - lateraalne nahaharu nimmenärvid – nn. lumbales * dorsaalsed harud: - mediaalsed harud - selgroo ümber asuvad lihased - lateraalsed harud - nahk - mediaalne nahaharu
b. Externus (sisaldab branhiomotoorseid kiude) häälepilu ahendajad, esmajoones m cricothyroideus ja osalt ka alumist neelukonstriktorit · Rr cardiaci cervicales sup ja inf plexus cardiacusse 3. Rinnaosa harud plexus oesphangus ant (vasak vagus) · N laryngeus recurrens a. Rr tracheales trahheale, rr oesophagi söögitoru ülaosale b. N laryngeus inf kõik kõri lihased (va m cricothyroideus) · Rr cardiaci thoracici plexus cardiacusse · Rr bronchiales pelxus pulmonalisesse · Rr pericardiaci perikardile, rr oesophagi söögitoru alumisele osale (plexus oesophagusest) 4. Kõhuosa harud ( parasümpaatiline) truncus vagalis ant/postplexus coeliacusperiateriaalne plexusümberlülitus transmuraalsetes ganglionitesmaks, pankreas, neerud, neerupealised, peensool, jämesool kuni flexura coli sinistrani. Maole lähevad otse rr castrici ant/post 5. N. accessorius 11
Jäsemete luud 1. Milliseid osasid eristatakse jäsemete luudel? Vöödet ja vabaosa 2. Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu reieluu; küünarvarreluud sääreluud; randme luud kanna luud; kämbla luud pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4. Mis vormina on säilinud rangluu? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases. 5. Kaarnaluu esinemine. Esineb alamatel selgroogsetel, imetajatel on taandarenenud abaluul
(Processus palmaris: medialis et unguicularis),Küünisehari (Crista unguicularis),Küünisevag lateralis). 3. Distaalne seesamluu e. unguicularis) süstikluu (Os sesamoideum distale). Karnivoorid fe Skelett ene ja -alune auk peaaegu ühesuurused. .Abaluukõhr kitsas triip. Õlevöötme skelett (cingulum membri thoracici): Algselt 3 luud: aba-, rang- ja Kaudaalselt suunatud Konksuülene kaarnaluu, koduloomadel arenenud vaid jätke (Processus suprahamatus) abaluu alihasmine köprus (Tuberositas deltoidea). 1.Peaaegu pole näha küünarnukmist auku (Fossa olecrani). Õlavarre skelett (Skeleton brachii): 2.Mediaalsest põndapealisest õlavarreluu (humerus) proksimaalselt läbib luud
vaaguse kiude. Rinnaosa harud: · N laryngeus recurrens laskunud koos suurte veresoontega kaelapiirkonnast rinnapiirkonda. Rr tracheales trahheale, rr oesophagei söögitoru ülaosale N laryngeus inferior lõppharu, innerveerib kõiki kõri lihaseid (peale m cricothyroideus'e) ja limaskesta allpool häälepilu. N laryngeus recurrens'i ühepoolsel halvatusel on häälekur liikumatult keskpidises asendis. · Rr cardiaci thoracici plexus cardiacus'sse · Rr bronchiales plexus pulmonalis'esse · Rr pericardiaci perikardile, rr oesophagei söögitoru alumisele osale. Kõhuosa puudub ühtne tüvi, närvikiud põimuvad sümpaatiliste kiududega; levivad aga edasi perivaskulaarsete põimikutega. Kõhuosa harud: · Trucus vagalis anterior et posterior läbivad koos söögitoruga diafragma ja annavad väikese maokõveriku piirkonnas rr gastrici anteriores mao eesseinale ja maksale; rr gastrici
uuesti 2 tüveks: truncus vagalis anterior et posterior (sisaldavad mõlema vaguse kiude). Rinnaosa harud: 1. N. laryngus recurrens: parem vagus pöördub tagasi ristumiskohalt a. subclaviaga, vasak ristumisel aordikaarega. Kulgevad hinge- ja söögitoru vahelises vaos kõri suunas ülespoole. Trahheale, söögitoru ülaosale, innerveerivad kõiki kõri lihaseid (va m. cricothyroideus) ja limaskesta allpool häälepilu. 2. Rr. cardiaci thoracici: plexus cardiacusesse 3. Rr. bronchiales: plexus pulmonalisesse 4. Rr. pericardiaci: perikardile (südamekest) , rr. oesophangi: söögitoru alumisele osale (plexus oesophageusest) 1. Tundlikkus söögitoru ülaosalt/trahhealt: n. laryngeus recurrens gangl. inf et sup. n. vagus nucl. solitarius 2. Kõri lihaste innervatsioon: nucl. ambiguus n. vagus gangl. sup et inf. n. laryngeus recurrens 3
annaabi.ee 
