Rikketsia + + + Acetobacter ? + ? Agrobacterium + + + ? Nitrobacter + + Rhodospirillum + + + Neisseria + + Thiobacillus mõned + + mõned Zymomonas + + Pseudomonas 1 liik - aeruginosa mõned mõned + võimelised + Rhodobacter + + + Vibrio osad liigid + fakultatiivne anaeroob
Zymomonas - + + + + Thermacae + + Thermodesulfo-bacterium - + + + + + + Thermoproteus + + + Thermotogales - + + + Thermus + + Thiobacillus - + + M + + Treponema pallidum - + Tsüanobakter + + + + + + Vibrio - F M Yersinia pestis - F + ? F Fakultatiivne (+ obligatoorne)
vesinikuks Sulfaadi dissimilatoorne redutseerimine - sulfaadist tekib vvelvesinik Redutseeritud vvlihendite oksdatsioon Anorgaaniliste vvlihendite oksdeerimine annab piisavalt H2S + 0.5 O2 ..So + H2O energiat aeroobsetele vvlit oksdeerivatele bakteritele, kes vivad olla nii obligaatsed atsidofiilsed kemoautotroofid, fakultatiivsed So + 1.5 O2 ..H2SO4 kemoautotroofid ja miksotroofid. Lisaks bakteritele suudavad HS- + 2O2 ..SO42-+ H+ vvlit okdeerida ka osad arhed. Vvlit oksdeerivad bakterid: Thiobacillus, Thiomicrospira, Thiobacterium, Sulfolobus, Siderocapsa. Paljud kemotroofsed vvlioksdeerijad kasvad madala pH juures (Thiobacillus ferrooxidans 1.5-5, Thiobacillus thiooxidans 2-5). Mitmed erinevad heterotroofsed mikroobid suudavad samuti oksdeerida vvlit: Arthrobacter, Bacillus, Micrococcus, Pseudomonas, osa aktinomtseete ja seeni (Absidia, Alternaria, Fusarium, Trichoderma). Heterotroofid sellest protsessist energiat ei saa. Arvatakse, et kuna heterotroofid domineerivad
and protozoa prefer a neutral or slightly alkaline reaction between PH 4.5 and 8.0 and fungi grow in acidic reaction between PH 4.5 and 6.5 while actinomycetes prefer slightly alkaline soil reactions. Soil reactions also influence the type of the bacteria present in soil. For example nitrifying bacteria (Nitrosomonas & Nitrobacter) and diazotrophs like Azotobacter are absent totally or inactive in acid soils, while diazotrophs like Beijerinckia, Derxia, and sulphur oxidizing bacteria like Thiobacillus thiooxidans are active in acidic soils. 8. Soil Organic Matter: The organic matter in soil being the chief source of energy and food for most of the soil organisms, it has great influence on the microbial population. Organic matter influence directly or indirectly on the population and activity of soil microorganisms. It influences the structure and texture of soil and thereby activity of the microorganisms. 9
Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too 1-2 näidet. pH mõjutab mikroobe nii otseselt kui kaudselt. Otseselt mõjutab raku pinnalaengut ja rakkude adhesiooni. Kaudselt mõjutab rakkku, mõjutades teiste ainete (eriti ioonide) lahustuvust ja seega ka kontsentratsiooni keskkonnas- [c] muutub kas letaalselt suureks või väikeseks. Oma elukeskkonda hapestavad kääritajad ja atsidofiilid(Thiobacillus thioxidans), aluliseks muudavad selle alkalifiilid (nt Proteus mirabilis) Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Kuna se on uuera sisaldusega ja vähendab piimhappe mõju. Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku? Kui osmootne rõhk raku väliskeskkonnas liiga kõgeks tõuseb, siis mikroobid hukuvad, kuna ei saa toitaineid. Osmootne rõhk peab raku sees olame suurem kui välja s sest vastasel juhul
toiteaineid ja temperatuuri. Need on vaja eelnevalt katseliselt määrata nagu ka lõhnaainete lagundamiskiirus, lagusaaduste koostis ja filtrisse antava gaasi piirkoormus. Katsete käigus leiti selliste lahustite, nagu stürool ja tolueen lagundamiseks spetsiifiliste mikroobide tüvekultuurid. Käsil on töö paberitööstuses eralduvate väävli ühendite, nagu väävelvesinikku, metüülmerkaptaani ja dimetüülsulfiidi efektiivselt lagundavate tüvede otsing. Thiobacillus sp. TJ 330 isoleeriti biofiltri turbast, mille abil oli varem mõne kuu kestel eraldatud väävliühendeid. Leitud tüvi osutus kemolitotroofseks. See käsutab väävliühendeid kui ainsat energiaallikat. Erinevalt varemtuntutest oli uus tüvi atsidofiilnejaomas optimaalset kasvu madala pH väärtuse juures. Vapo Oy sai patendi Thiobacillus sp. TJ 330-le. Juba looduslikult happeline turvas on sobivaks kasvukohaks leitud mikroorganismile
Orgaanilise väävliühendeid võidakse lagundada ja mineraliseerida. Teatud tingimustes võivad mikroobid oksudeeruda taandatud anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida ühendeid taandada väävlivesinikuni või elementaarse väävlini välja. Anorgaaniliste väävliühendite oksüdatsoon Taandatud väävliühendite aktiivseteks oksüdeeriajeteks on järgmised mikroobide grupid: · Mitte niitjad tiobakter mis kuulub thiobacillus spp. elutsevad põhiliselt mullas · Niitjad üherakulised bakterid achromatim spp ja tiobacteium spp. võib leida rohkesti reostunud veekogudest ja liigniiskuse all kannatavatest muldadest, mis sisaldavad taandatud väävliühendeid. · Fotosünteesivad purpursed ja rohelised väävlibakterid on omased tiikidele, järvedele, seega veekeskkonnale. · Hallitusseente perekonda kuuluvad liigid. Kõige levinumad on tiobakterid
Orgaanilise väävliühendeid võidakse lagundada ja mineraliseerida. Teatud tingimustes võivad mikroobid oksudeeruda taandatud anorgaanilisi väävliühendeid ja jällegi oksüdeerida ühendeid taandada väävlivesinikuni või elementaarse väävlini välja. Anorgaaniliste väävliühendite oksüdatsoon Taandatud väävliühendite aktiivseteks oksüdeeriajeteks on järgmised mikroobide grupid: · Mitte niitjad tiobakter mis kuulub thiobacillus spp. elutsevad põhiliselt mullas · Niitjad üherakulised bakterid achromatim spp ja tiobacteium spp. võib leida rohkesti reostunud veekogudest ja liigniiskuse all kannatavatest muldadest, mis sisaldavad taandatud väävliühendeid. · Fotosünteesivad purpursed ja rohelised väävlibakterid on omased tiikidele, järvedele, seega veekeskkonnale. · Hallitusseente perekonda kuuluvad liigid. Kõige levinumad on tiobakterid
Bakterite kasvatamisel on olulised kolm pH väärtust, alumine (kõige happelisem), mida bakter veel talub, optimaalne ning kõige ülemine pH väärtus (kõige aluselisem), mida bakter veel talub. Vastavalt pH optimumile on bakterid jagatud kolme rühma: atsidofiilideks, neutrofiilideks ning alkalofiilideks. Atsidofiilsete bakterite pH optimum alla pH 4, neutrofiilidel pH 7 lähedal ning alkalofiilidel kõrgemal kui pH 8. Obligaatsed atsidofiilid, nagu Thiobacillus'e liigid, vajavad madalat pH-d vältimaks membraanide lahustumist ning rakkude lüüsumist neutraalsel pH-l. Enamik eukarüootide patogeene on neutrofiilid. Neutrofiilide tsütoplasma pH on umbes 7,5 7,7 juures. Erinevalt eukarüootidest peavad bakterid hakkama saama väga kõikuva keskkonna pH-ga. Eukarüootidel on raku tsütoplasma väga rangelt pH 7,3 juures ning rakuväline pH on 7,4 juures. Neutrofiilsed bakterid elavad keskkonnas, mille pH võib kõikuda 5,5 9,0
44 Happelistes kuumaveeallikates võib pH olla isegi 1.0. Sellistest kuumaveeallikatest on isoleeritud baktereid, mis on nii termofiilid kui ka atsidofiilid: Sulfolobus, Stygiolobus, Metallosphaera, kes kõik on arhed. Sealt on isoleeritud ka kõige atsidofiilsem bakter arhe Picrophilus, kes kasvab hästi pH 0.7 juures, lüüsub kõrgemal pH-l kui 4.0. Picrophilus suudab kasvada 1.2M väävelhappes, rakusisene pH on tal ca. 4.6. Tioonbakter Thiobacillus thioxidans. G(-) bakter. Talub ka pH 1.0, optimaalne on talle pH 2- 3. Bacillus acidocaldarius on termofiilne ja atsidofiilne G(+) bakter. Tiobatsillid ja atsidofiilsed arhed saavad energiat S-ühendite, kas H2S või väävli oksüdeerimisest ja tekitavad oma metabolismi käigus väävelhapet. Oma elukeskkonna hapestavad ka kääritajad bakterid, kuid enamasti nad kõrget happesisaldust ei talu ja nende kasv peatub peagi. Laboris kasvatamisel lisatakse kääritajate