Pasiphae armus meeletult sellesse samasse härga. Daidalos valmistas lehmakuju, kuhu Pasiphae sai sisse ronida, et lehmaga ühtida. Selle tulemusel sündis Minotauros. c. Pasiphae, - Heilose tütar, Minose abikaasa. Puust härg jne. d. Minotauros, e. Daidalos, f. Ariadne, - Minose ja Pasiphae tütar, Andis Theseusele lõngakera, et viimane leiaks tee labürindist välja. Lahkus koos Theseusega Kreetalt, ent viimane jättis magava Ariadne Naxose saarele. Dionysos hoolitses tema eest ning võttis ta naiseks. Naxosel austati teda kui taimestikujumalannat g. Kadmos, - esialgu pidi päästma Europe, ent Delphi oraakel käskis hoopis otsida lehma kuukujulise märgiga küljel, talle järgnema ning asutama linna sinna, kus lehm peatub. Peatus Boiootias. Kadmos tahtis lehma Athenale ohverdada, ent lähedalolevat allikat valvav draakon sõi enamuse ta meestest ära. Viskas
labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Daidalose ja tema poja, Ikarose lasi kuningas Minos vangi võtta ja paigutas nad labürinti, kust nad omavalmistatud tiibade abil välja pääsesid. Ikaros paraku lendas päiksele liiga lähedale, kinnitusvaha sulas ning poiss kukkus merre. Ariadne lahkus koos Theseusega Kreetalt, kuid noormees jättis magava Ariadne Naxose saarele. Viljakusjumal Dionysos hoolitses hüljatud, meeleheites neiu eest ja võttis ta endale naiseks. Ariadne pulmakink kroon tõsteti Põhjakrooni tähtkujuna taevasse. Ariadnest sai taimekasvujumalanna, keda Naxosel eriti austati. Teise müüdi kohaselt tahtis Theseus kuningatütre tänulikkusest Ateenasse kaasa võtta ning temaga abielluda, kuid Dia, hilisemal Naxose saarel, tappis jumalik kütitar Artemis neiu,
või viidi vägisi Hippolyte õde ja troonipärija Antiope Heraklese laevale. Järgnes relvastatud kokkupõrge amatsoonide ja kreeklaste vahel, mille käigus Herakles tappis Hippolyte ja põgenes koos oma meeste, vöö ja Antiopega. Väidetavalt tappis Herakles kuninganna kogemata ja kurvastas hiljem väga. Hippolytele järgnes troonil tema järgmine õde Penthesilea.Theseus viis Antiope Ateenasse ja abiellus temaga. (On ka väidetud, et hoopis Hippolyte sõitis Ateenasse ja abiellus Theseusega). Nad said ühe lapse, poja Hippolytose. Legend, et Theseuse naine suri sünnitusel, tundub vähetõenäolisena, sest teise naise võttis Theseus alles siis, kui Hippolytos oli hilisteismeline. Teise legendi järgi hülgas Theseus oma naise noorema ja kaunima Phaidra pärast. Antiope (või Hippolyte) kutsus amatsoonid appi ja need ründasid oma laevastikuga Ateenat Theseuse ja Phaidra pulmapäeval, ent said lüüa ja Antiope (või Hippolyte) langes lahingus. Theseuse eluajal Ateena rohkem ei
Theseuse isa? 3. Theseus kohtas esmakordselt oma isa alles täisealisena. Mille järgi isa Theseuse ära tundis? 4. Milline osa tänapäeva Kreeka territooriumist oli Theseuse päevil kultuuriliselt ja majanduslikult teistest piirkondadest kõrgemale jõudnud? 5. Kuidas nimetavad kunstiajaloolased Theseuse ajastu kultuuri? 6. Kes oli Minotauros ja kuidas ta sündis? 7. Millist rolli mängis Ariadne Theseuse elus? Mis Ariadnest lõpuks sai? 8. Mis on kentauromahhia ja milline seos on sellel Theseusega? 9. Kes olid amatsoonid? Milline seos oli Theseusel nendega? 10. Kes oli Phaidra ja milline seos oli Theseusel temaga? 11. Kuidas hukkus Hippolytos? 12. Mida tead Dioskuuridest? 13. Mis sai Theseuse isast ja emast? IV IASON Iason oli Iolkose kuninga AISONi poeg. Aisoni poolvend PELIAS kukutas ta võimult, mistõttu tal tuli kodust põgeneda. Õnneks jõudis ta oma väikese poja Iasoni kindlasse kohta toimetada. Ta usaldas poja kentaur Cheironi hoole alla
Naised leinasid juukseid kitkudes, tuhka raputades ja ulgudes. Istutati Adonise aedu südasuvelä- suurtele potikildudele õhkesele mullakihile istutati pisikesi taimi, mille eest algselt hoolitseti, aga siis jäeti kõrbema. Analoogilise tegelasi nagu Adonis on Aphrodite juures veelgi, aga teised on nagu kaudsed. Kreetal austai Aphroditet kui Pasiphaed(minose naine, kes hullus härja suhtes) ja tal oli tütar Ariadne, kes oli surmne naine. Ariadnel oli õde Phaidra. Adriane pidi abiellua Theseusega, aga suri. Phaidra abiellus hoopis Theseusega. Mõtoloogias esineb ta aphroditeliku tegelasena. Hippolytos oli poeg neil, kes oli ühes linnas Aphroditega kultuslikult seotud. Kangelane Paris, keso li Aphrodite kaitse all ja karjaste poolt kasvatatud.. Kaks aphroditelikku naist Oinone (tume naine) ja Helena oli aphrodotelikud, kes hukutasid Parise. Helena oli kindlalt aphroditelik. Ta oli ju maailma ilusaim naine, olles ka auhind Parisele. Menelaos
Pulm ise oli aga õnnetu: pulma ilmusid kentaurid (hobuse kere ja mehe ülakehaga olevus), kes jäid üsna purju ja hakkasid naisi kimbutama; Theseus lõi maha kentauri, kes proovis sõbra naist ära viia; sellele järgnes lahing ning kentaurid aeti maalt välja. Peirithoose esimene naine oli surnud ja ta otsustas nüüd naiseks võtta Persephone. Theseus oli nõus sõpra aitama, kuid kuulutas, et röövib enesele Helena, kes oli sel ajal alles laps, et suureks saades saaks ta Theseusega abielluda. Mõlemad juhused oli vägagi riskantsed. Theseuse lapserööv läks küll korda, kuid Helena kaksikvennad ilmusid linna alla, kuhu väike õde viidi, ja said ta tagasi. Selleks ajaks oli Theseus juba Peirithoosega teel allilma. Allilmas pakkus Hades tulijatele istet, kuhu nad istuma jäidki. Seda paika hakati kutsuma ,,unustuse iste", igaüks, kes sellele istus, unustas kõik. Peirithoos jäi sinna
Theseus käis ka argonautidega koos kuldvillakut otsima, võttis osa Kalydoni jahiretkest, kakles sõber Peirithoose (Zeusi ja Dia poeg)pulmas kentauridega. Peirithoose naine tapeti sessamas pulmas; uut oli vaja. Tahtis saada Persephonet (Demeteri tütar, Hadese naine); Theseus otsustas siis hankida endale Trooja Helena, kes oli veel laps. Said kätte ka, aga Helena vennad Kastor ja Polydeukes (Dioskuurid) võtsid õe tagasi. Õnneks ei kohtunud nad seal Theseusega, kes oli juba teel allilma Persephonet röövima. Sõbrad jõudsid kohale, aga Hades ei tahtnud sugugi naisest lahkuda ning pani avantüristid sõbralikult istuma unustuse toolile, mistõttu noil kadus igasugune ettekujutus sellest, kes või kus nad on. Peirithoos jäigi sinna, aga Theseuse tõstis Herakles allilmas käies toolilt maha ja tõi tagasi. Peirithoost ta kätte ei saanud, Hades ei lasknud. Teadis küll, kes ta naist endale tahtis.
annaabi.ee 
