substantia, scientia, operatio, articulatio, injectio, vitium, Horatius Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite -sti, -xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu ta kirjutatakse, näit. aetiologia, bestia, mixtio Kreeka laensõnades kasutatakse järgmisi konsonantühendeid: CH = hh, näit. charta, chemia, chirurgia SCH = shh, näit. schema, ischias PH = f, näit. phalanx, pharmacon, pharmacopola TH = t, näit. thanatologia, theoria, thermometrum RH = r, näit. rhaphe, Rheum, rheumatismus Vokaalid Ladina keeles on 6 vokaali, millest enamus hääldub nagu eesti keele vastavad täishäälikud. Mõned täpsustused vokaalide hääldamise kohta: Y (üpsilon) = ü; esineb ainult kreeka laensõnades, näit. pyramis, syllaba, systema, analysis U Ladina keele vokaal u hääldub teatud kombinatsioonides konsonandina, s. t. v-na, vt. konsonandi ja vokaali ühendid.
2)PHILON (25 eKr-50pKr) Helleniseerunud juut. Uskus , et kreeka targad olid ka Moosese raamatute sisuga tutvunud. Võtab jumalatelt kõik antrofomortsed jooned. Uusplatonism: Plotinos (204-270) Uusplatonismi erinevus platonismist. Plaateon ei rajanud mingit süsteemi. Platinos teeb sellest süsteemi. Pöördutakse tagasi Platoni vaimse pärandi juurde. Lisanduvad aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismi mõju ulatub 2.-6. sajandini pKr. Katharsis ja theoria. Selleks et leida reaalsuse aluseks olevat tõde, peab hing läbima puhatuse (katharsise) perioodi ja tegelema kaemustega (theoria). Ta peab vaatama kaugemale kosmosest, tajutavast maailmast ja intellekti piirangutest. Õpetus: Allatulek ideaalne olemine moodustab kolm hypostaasi (olemise tõelisuseks saanud kuju). HEN-üks(jumalik alge) NOUS-maailmamõistus (vaim,mõistus) MAAILMAHING (psüühiline maailm, vaimu jäljend) Üleminek ühelt astmelt teisele toimub emanatsioonidena.
seismine nõuab harjutamist ja harjumist. 21) Millised probleemid kerkivad esile ,,koopasse" naasmisel ja millist praktilist probleemi see sümboliseerib? Kui peaks kõigele vaatamata uuesti vanasse paika tagasi sattuma, s.t jälle pöörduma meeltega vahendatud maailma poole, mis on ühtlasi tegudemaa-ilm ja tema kaaskodanike ühine tugipunkt, siis oleks tulemuseks, et ta alguses tuntaks end veelgi palju halvemini, sest vahepeal on harjutud puhta theoria'ga ega evi enam endist osavust läbikäimises varjudeilma saamisprotsessidega. -- Platon pöördub siin probleemi poole, et puhtad teoreetikud paistavad olevat praktikas kasutud, sest praktika kuulub elumaailma, kus meil on tegemist konkreetse ja alati-muutuvaga, mille osav käsitsemine sõltub kogemusest; samas kui theoria juhib puht intellektuaalselt mõistetavate paratamatuste juurde.
Teise järgi uskumus on tõene siis ja ainult siis, kui see on kooskõlas ülejäänud asjassepuutuvate uskumustega. Kas tehissüsteemid, nt arvutid, võivad omada ja omandada teadmisi? ... Kui arenenud maailm ehitab teadmistepõhiseid ühiskondi, siis peab selle vundament eriti kindel olema. Praktiline filosoofia hõlmab neid filosoofilisi küsimusi, mis on seotud inimeste tegevusega. Sõna praxis tähendab kreeka keeles tegutsemist. Aristotelesest alates tuntakse kolme inimese põhitegevust: theoria, praxis ja poiesis. Theoria seostub mõtiskluse, sisekaemuse, kontemplatsiooni, tõe äranägemisega seesmise vaatluse teel; teoreetilise tegevuse eesmärk on selles tegevuses endas, sellelt ei oodata rakenduslikke väljundeid. Poiesis on millegi valmistamine, seotud techne, s.o tehnika ja tehnoloogiaga, samuti millegi varjatusest esiletoomisega, nt käe treenimine kirjutusoskuse tarvis. Sedalaadi tegevus omab
automaatselt terviklikuks inimolendiks. Selline tung · Stoiline ja kristlik rahu: ühtsuse järele on meie mõistuse toimimise aluseks. See tung peegeldab asjade olemust üldse. · Stoikud õpetasid saatusele alistumist. Nad on "antiikaja · Katharsis ja theoria kerjusmungad". · Augustinus: " Oo Jumal anna mulle rahu vastuvõtta seda, · Selleks, et leida reaalsuse aluseks olevat tõde, peab hing läbima puhastuse (katharsise) perioodi ja tegelema mida ei saa muuta ja anna mulle julgust muuta seda, mida kaemusega (theoria).
Rahvakeelte küpsemine. philosophiae 1670-ndad Spinoza filosoofilised Humanistide "keelearendustegevus" teosed Uusladina kantseleikeel : Coluccio 1687 Newton Philosophiae naturalis Salutati Firenzes principia mathematica (14. saj II pool)= KANTSELIIT 1748 Euler 1748 Introductio in Ladinakeelsed grammatikad: analysin infinitorum Lorenzo Valla 1444 De elegantiis 1809 Gauss Theoria motus corporum linguae Latinae caelestium Kõnekunsti-, luulekunsti- ja 1897 Emil Durkheim Sociologia. meetrikaõpikud Haritlaste kommunikatsioon, Stiilivaidlused: tsitseroniaanlus ja kirjavahetus, loengud, väitlused antitsitseroniaanlus; ladina lipsianism. keeles kuni 18/19. saj vahetuseni. Köögiladina (Latinum culinarium).
Oxford: Oxford University Press. Heil, J. (1998) The Philosophy of Mind: A Contemporary Introduction, London: Routledge. Heil, J. and Mele, A. (eds.) (1993) Mental Causation. New York: Clarendon Press. Heim, I. (1990) "E-Type Pronouns and Donkey Anaphora." Linguistics and Philosophy 13: 13777. Hempel, C. G. (1950) "Problems and Changes in the Empiricist Criterion of Meaning." Revue Internationale de Philosophie 4: 4163. Hintikka, K. J. J. (1961) "Modality and Quantification." Theoria 27: 11928. ---- (1976) "Quantifiers in Logic and Quantifiers in Natural Languages." In S. Körner (ed.), Philosophy of Logic. Oxford: Basil Blackwell. Reprinted in E. Saarinen (ed.) (1979) Game-Theoretical Semantics. Dordrecht: D. Reidel. ---- (1979) "Quantifiers in Natural Languages: Some Logical Problems." In E. Saarinen (ed.) (1979) Game-Theoretical Semantics. Dordrecht: D. Reidel. Holdcroft, D. (1978) Words and Deeds. Oxford: Oxford University Press. Horn, L. R. (2004) "Implicature