Vincent Willem van Gogh Elu ja looming Elu ja looming Click to edit Master text style Hollandi maalikunstnik Second level Third level Sündinud 30.märts Fourth level Fifth level 1853 Isa Theodorus, ema Anna Cornelia Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level
3 Elulugu Vincent van Gogh sündis 30. märtsil 1853. aastal Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandis Zundertis. Üldiselt oli see katoliiklik piirkond, seega elas ta ka protestantliku pastori peres ning oli pere vanim laps. Ta päris oma nime vanemalt vennalt, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Niisiis oli Vincentil sündides kohe olemas omanimeline haud ja hauakivi. Veel oli tal kaks venda, Theodorus ja Cor, ning kolm õde: Elisabeth, Anna ja Willemina.Vincenti isa, Theodorus van Gogh, oli pastor ning Vincenti ema, Anna Cornelia Carbentus, oli isemoodi kunstnik, kelle armastus looduse, joonistamise ja vesivärvide vastu pojale edasi kandus. Kuna nimede edasiandmise traditsioon oli tol ajal Hollandis väga levinud, siis Vincent van Gogh'i nimelisi oli kunstniku perekonnas veelgi: tema vanaisa Vincent van Gogh ning samanimeline vanaisa vanaonu, samuti oli Vincenti nimekaim ka
tööd. 3 VINCENT VAN GOGH Elulugu Vincent van Gogh sündis Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandis, mis oli üldiselt katoliiklik piirkond, Bredast edelas Zundertis protestantliku pastori peres. Ta sai vanema venna nime, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Tema isa nimi oli Theodorus van Gogh ja ema nimi oli Anna Cornelia van Gogh (sündinud Carbentus). Selles peres oli tavaks samu nimesid kasutada: Vincentil oli noorem vend Theodorus ja õde Anna. Tema vanaisa Vincent (17891874) oli lõpetanud 1811 Leideni ülikooli teoloogiateaduskonna. Vanaisal oli 6 poega, kellest 3 said kunstikaupmeesteks nagu ka pojapoeg Theo. Ka üks kunstikaupmehest onudest oli Vincent ja van Gogh kutsus teda onu Centiks. Vanaisa
3 Elulugu Vanemad ja lapsepõlv Vincent Willem van Gogh sündis 30. märts 1853 ja elas kuni 29. juulini 1890ni. Ta oli hollandi maalikunstnik. Ta sündis Põhja-Brabantis Groot-Zundertis. Ta sai omale sama nime, mis aasta varem sündinud vend, kes suri mõned tunnid peale sünnitust. Van Goghi suguvõsa teadaolevad juured ulatuvad 16sajandisse. Vincenti isa Theodorus oli vaimulik, keda peeti karmiks, väikeseks protestantlikuks paavstiks, samas kui ema Anna Cornelia, Haagi õukonna raamatuköitja Carbantuse tütre kohta öeldi ,,kehastunud inimlikkus." Vincent veetis kogu oma lapsepõlve Hollandi lõunaosas Põhja-Brabanti provintsis. Piirkonda iseloomustasid avarad viljaväljad ja laialdased liivased nõmmed, kus van Gogh meeleldi hulkus. Koolitee 1860. aastal astus Vincent külakooli, mis asus Antwerpenis. Aasta hiljem võttis isa ta
kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli välja pandud tema 71 tööd. 3 1. SÜND JA PEREKOND Vincent van Gogh sündis Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandis, Zundertis, protestantliku pastori peres. Ta sai vanema venna nime, kes oli surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Tema isa oli Theodorus van Gogh (minister) ja ema Anna Cornelia van Gogh (artist). Samad nimed said ka Vincenti noorem vend ja õde. Tema vanaisa Vincent (1789–1874) oli lõpetanud 1811 Leideni ülikooli teoloogiateaduskonna. Ka üks kunstikaupmehest onudest oli Vincent ja van Gogh kutsus teda onu Centiks. Vanaisa onu (1729–1802) kandis samuti Vincenti nime ja ta töötas skulptorina. 4 2. NOORUS JA ENESE AVASTAMINE
AUDENTESE SPORDKOOL OTEPÄÄ FILIAAL Vincent van Gogh referaat Gerda Rand XI klass Otepää 2008 Lapsepõlv Vincent Willem van Gogh sündis 30.märtsil 1853.aastal Hollandis Põhja Brabanti provintsis Groot-Zunteri külas. Talle pandi sama eesnimi kui aasta varem täpselt samal päeval surnult sündinud vennale. Tal oli veel kaks venda ja kolm õde Van Goghide suguvõsa teadaolevad juured ulatuvad 16.sajandisse. Meesliini esindajad olid valdavalt näitlejad ja pastorid, kes kuulusid nn Groningeni parteisse, reformitud hollandi kiriku vabameelsesse tiiba. Vincenti isa Theodorus oli vaimulik, keda peeti karmiks, väikeseks protestantlikuks paavstiks, samas kui ema Anna Cornelia, Haagi õukonna raamatuköitja Carbentuse tütre kohta öeldi kehastu...
paavstlus jäänud ilma keisrivõimu toest. 9. saj lõpul ja 10. saj algul on paavstlus turbulentses olukorras, ametis on sajandivahetusel 19 paavsti, nende seast 6 mõrvati. Mõned markantsemad näited: paavst Formosus, kellele peeti laibasinodit – laip kaevati välja, võeti paavstirüü seljast, riietati ilmiku kombel, mõistetati kohtus süüdi, raiuti maha kaks sõrme ja maeti võõraste haudade vahele. Stephanuse ametijärglane Theodorus lasi Formosuse laiba välja õngitseda jõest ja austustega matta, enne kui ta maha võeti paavstitoolilt. Simoonia. Kiriku ja riigi suhete tihenemine tekitas olukorra, kus vaimulikud hakkasid kuuluma kõrgema riigiaparaadi hulka. Sageli oli nii, et enne oldi ametnik ning alles siis saadi vaimulikuks (abielud enne vaimulikuks saamist jms). Karolingidel oli kaks põhjust, millega vaimulikke eelistati: vaimulike kõrge haridustase ning aspekt, et neil polnud järeltulijaid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
