• Suurbritannia Konservatiivse Partei poliitik. • Ühendkuningriigi peaminister 1979 kuni 1990. • Suurbritannia Konservatiivse Partei esimees aastatel 1975–1990. • Thatcher on tuntud ka kui "Raudne Leedi“. • 20. sajandi kõige kauem ametis olnud Briti peaminister. • Ainuke naispeaminister Ühendkuningriigis. Tema valitsemisvormi on hiljem hakatud kutsuma thatcherismiks. • Ta oli selgelt vastu sotsialismile – vähendas ametiühingute mõju riigis, erastas seni pea täielikult riigile kuulunud ettevõtteid (nt BP jt), vähendas makse jne. NOORUS JA HARIDUS • Sündis 1925. aastal vürtspoodniku Alfredi ja Beatrice Robertsi tütrena Granthamis Inglismaal. • Õppis Oxfordi ülikoolis keemiat ja Londonis õigusteadust. • 1947–1951 töötas keemikuna ja hiljem oli kolm aastat advokaat. • Aastal 1951 abiellus
aastate lõpul tekkis arenenud tööstusriikides nähtus, mida saaks nimetada parempoolseks laineks. USAs, Jaapanis, Suurbritannias ja teistes läänemaailma suurriikides tulid võimule konservatiivsed jõud, kes asusid riigiettevõtteid erastama ja sotsiaalkulutusi vähendama. Lääne-Euroopas sai selline suund alguse Suurbritanniast, kui 1979. aastal valiti peaministriks Margaret Thatcher, kes oli ka esimene Briti naispeaminister. Sellist majanduspoliitikat hakati kutsuma tema järgi thatcherismiks. Thatcherism nägi ette karmi majanduspoliitikat, mis toetas igati ettevõtlust ning kärpis ametiühingute õigusi. Kahjumis ettevõtteid ootas ees sulgemine. Võrdsustati ka maksuprotsendid, tänu millele pidid rikkamad vähem makse maksma. See suund tagas majandusliku kasvu, kuid suurendas riigi tööpuudust, eriti põhjaosas. Selline valitsemisviis levis ka teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja
selle hind väheneb. Monetaristliku majanduspoliitika elluviimiseks püüti riigieelarve kulude ja tulude osa igal juhul t a s a k a a l u viia. Selleks asuti rangelt kärpima riiklikke kulusid. Madalama konkurentsiga majandusharude ja - ettevõtete toetamise lõpetamise tõi see kaasa. Ka ebarentaableid riigiettevõtteid asuti erakätesse andma. Monetarismi rakendasid mitmed parempoolsed valitsused : president Ronald Reagan ( reiganoomika), Margareth Thatcher Suurbritannias ( thatcherismiks). Taasiseseisvunud Eesti valitsused on kinni pidanud monetaristlikest põhimõtetest. 8.9. ETTEVÕTLUSE VORMID 1995. aasta 1. septembrist jõustunud äriseadustik viib Eesti ettevõtluse Mandri- Euroopas üldtunnustatud alustele. 1997.a. 1 . septembrini oli aega, et viia oma tegevus äriseadustiku põhimõtetega kooskõlla. 4 Äriseadustikukohaselt on ettevõtlusega tegelemiseks võimalikud
Thatcherism 1970. aastate lõpul tekkis arenenud tööstusmaades nähtus, mida võik nimetada parempoolseks laineks. USA-s, Jaapanis, Suurbritannias ja teistes läänemaaima suurriikides tulid võimule konservatiivsed jõud, kes võtsid kursi riigiettevõtete erastamisele ning sotsiaalkulutuste vähendamisele. Lääne-Euroopas oli sellise suuna rajajaks tolleaegne Briti valitsusjuht Margaret Thatcher, kelle nime järgi hakati taolist majanduspoliitikat nimetama thatcherismiks. 1979. aastal peaministriks saanud M. Thatcheri valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist (suure sissetulekuga inimestele tähendas see maksude vähendamist), aga ka ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus, eriti maa põhjapiirkondades. Hoolimata sellest saavutasid konservatiivid võidu nii 1983., 1987. kui ka 1992
Thatcherism 1970. aastate lõpul tekkis arenenud tööstusmaades nähtus, mida võik nimetada parempoolseks laineks. USA-s, Jaapanis, Suurbritannias ja teistes läänemaaima suurriikides tulid võimule konservatiivsed jõud, kes võtsid kursi riigiettevõtete erastamisele ning sotsiaalkulutuste vähendamisele. Lääne-Euroopas oli sellise suuna rajajaks tolleaegne Briti valitsusjuht Margaret Thatcher, kelle nime järgi hakati taolist majanduspoliitikat nimetama thatcherismiks. 1979. aastal peaministriks saanud M. Thatcheri valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist (suure sissetulekuga inimestele tähendas see maksude vähendamist), aga ka ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus, eriti maa põhjapiirkondades. Hoolimata sellest saavutasid konservatiivid võidu nii 1983., 1987. kui ka 1992
Thatcherism 1970. aastate lõpul tekkis arenenud tööstusmaades nähtus, mida võik nimetada parempoolseks laineks. USA-s, Jaapanis, Suurbritannias ja teistes läänemaaima suurriikides tulid võimule konservatiivsed jõud, kes võtsid kursi riigiettevõtete erastamisele ning sotsiaalkulutuste vähendamisele. Lääne-Euroopas oli sellise suuna rajajaks tolleaegne Briti valitsusjuht Margaret Thatcher, kelle nime järgi hakati taolist majanduspoliitikat nimetama thatcherismiks. 1979. aastal peaministriks saanud M. Thatcheri valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist (suure sissetulekuga inimestele tähendas see maksude vähendamist), aga ka ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus, eriti maa põhjapiirkondades. Hoolimata sellest saavutasid konservatiivid võidu nii 1983., 1987. kui ka 1992
Thatcherism 1970. aastate lõpul tekkis arenenud tööstusmaades nähtus, mida võik nimetada parempoolseks laineks. USA-s, Jaapanis, Suurbritannias ja teistes läänemaaima suurriikides tulid võimule konservatiivsed jõud, kes võtsid kursi riigiettevõtete erastamisele ning sotsiaalkulutuste vähendamisele. Lääne-Euroopas oli sellise suuna rajajaks tolleaegne Briti valitsusjuht Margaret Thatcher, kelle nime järgi hakati taolist majanduspoliitikat nimetama thatcherismiks. 1979. aastal peaministriks saanud M. Thatcheri valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist (suure sissetulekuga inimestele tähendas see maksude vähendamist), aga ka ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus, eriti maa põhjapiirkondades. Hoolimata sellest saavutasid konservatiivid võidu nii 1983., 1987. kui ka 1992