laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Perekond : Alates 1870. aasta suvest oli Jakobson kihlatud Kirbla köstri tütre Julie Thaliga, peiupõlv venis neljale aastale. 1874. aasta sügisel abiellus 33-aastane Jakobson endast kümme aastat noorema Julie Thaliga.1875. aastal sündis surnult noorpaaril tütar Olga, kes maeti kodukoha Kurgja metsalagendikule.1876. aasta lõpul sündisid Juliel ja Carl Robertil kaksikud, kes samuti surid kohe peale sünnitust. Alates 1878. aastast tabas peret siiski ka õnn, suvel sündis tütar Linda, kellele järgnesid Ida(1880) ja Salme(1881; kelle nimi oli dokumentide järgi Elsa-Gurly).
Elukäik Eestis ja Sakala · 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. · 1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. · 10.11.1874 abiellus Julie Thaliga, neil sündis kolm tütart : Linda, Elsa, Ida. · Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Jakobsonil õnnestus pärast aastatepikkuseid ponnistusi, saada viimaks luba oma ajalehe väljaandmiseks. Tema leht ,,Sakala", mis oli radikaalne, nõudis eestlastele suuri õiguseid, toetus sealjuures Vene keskvõimule ja kritiseeris ägedalt baltisakslasi, sai peagi eestlaste seas populaarseimaks väljaandeks. Baltisakslastel õnnestus ajalehe ilmumine küll 1879
kasvatamisele. Sellega sai alguse tema osavõtt rahvuslikust liikumisest. Jakobson osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet. See tegi temast vihatuima mehe baltisakslaste jaoks. 1870 pöördus Jakobson tagasi Eestisse, et hakata põllumeheks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra vallakirjutajana. 1874. aastal abiellus ta Kirbla köstri tütre Julie Thaliga. Samal aastal ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Leht oli populaarne. See kajastas võitlust aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigluse eest, kritiseerides viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. Kõigele
-1865.aastal ilmusid tema esimesed kirjad ''Eesti Postimehes'', kus ta nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu ja propageeris karskusidemeid. -1868.a.pidas ta ''Vanemuise'' seltsis esimese isamaakõne valguse-, pimeduse-, ja koiduajast. -1870.pöördus ta tagasi Eesti kindla sooviga hakata põllumeheks. -Ta ostis Uue-Vändrasse Kurgja talu ning abiellus 19-aastase maailuduse, Kirbla köstri tütre Julie Thaliga. -Talutööde kõrvalt kirjutas ta põllumajandusküsimustest üle paarikümne brosüüri, pöörates erilist tähelepanu piimakarjanduse arendamise küsimustele. -Ta valiti nii Pärnu kui ka Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks. ''Sakala'' -1878.a.märtsis ilmuma hakanud ''Sakala'' sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. -Teravas toonis astus Jakobson ajalehe veergudel mõisnike ja kirikuõpetajate vastu.
suur juht ja organiseerija põllumeeste seltsides. Temast sai eesti 1870-1880-ndate aasta ühiskondliku liikumise keskne tegelane. 1870. aastate algul pöördus Jakobson tagasi Eestisse kindla sooviga hakata põllumeheks, nüüd jäi ta alatiseks kodumaal. 1871 asus Jakobson Tallinna, kuid ei saanud sealgi eestikeelse ajalehe asutamise luba. 1872-1874 tegutses ta Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutaja. C. R. Jakobson tutvus juunis oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thaliga. Naine oli Kirgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal 21 Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julia suri 26.veebruaril 1940.aastal 89-aastasena.
Töötas Jamburis (Kingissepp) õpetajana saksa kolonistide koolis, seejärel asus Peterburi, kus pidas samuti koolmeistri ametit (õiendas saksa keele ja kirjanduse õpetaja eksami). 1871-72 elas Tallinnas, oodates ajalehe asutamise luba, loobudes teistest tööpakkumistest, 1872-74 oli Vändras vallakirjutaja, siis ostis Pärnu jõe kaldal asuva Kurgja metsatalu, müües H. Laakmannile oma lugemiku kolme osa kirjastamise õigused. 1874. a sügisel abiellus Kirbla köstri tütre Julie Thaliga. Sakala ilmumahakkamine tõmbas Jakobsoni uuesti ühiskondlikku tegevusse, Kurgja juhtimine jäi naise õlule, kuid siingi jõudis J ehitada uusi maju ning palkas talupidamiseks tööjõudu. J luuletajanimi oli Linnutaja. Peale selle koostas J näiteks meeskoorilaulude kogu. Koostas õpikuid, organiseeris Eesti Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi. Tegutses Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside esimehena. 1881 valiti Jakobson pärast konflikti J
annaabi.ee 
