Geethali Norah Jones Shankar on sündinud 30. märtsil 1979. aastal New Yorgis Brooklynis. Ta on USA laulja, laulukirjutaja ja näitleja. 16- aastaselt muutis ta vanemate heakskiidul oma nime ametlikult Norah Jonesiks. Norah´ isa on kuulus India sitarimängija Ravi Shankari ja ema ameeriklanna Sue Jones. Tal on ka poolõde, kelle nimi on Anoushka Shankari. Anoushka mängib isa jälgedes samuti sitarit. Lapsepõlv ja muusikutee algus Norah Jones veetis lapsepõlve koos emaga. Nad kolisid Texasesse Fort Worthi äärelinna, kui Norah oli neljane. Viieaastaselt hakkas ta tegelema laulmisega. Tema suur lemmik oli Billie Holiday. Ta lõpetas kohaliku keskkooli, mille ajal laulis ta koolikooris, kirikukooris ning mängis bändis altsaksofoni, lisaks õppis klaverimängu. Kui tüdruk oli 15- aastane kolisid nad emaga Dallasesse, kus ta läks õppima näitlemist ja kunsti. Norah´l puudub igasugune ametlik muusikaharidus.
Lisaks Douglasele oli neil veel kaks poega, kes surid noores eas. Neil oli range ja sõjaväelise korraga perekond. MacArthur kirjutas oma memuaaris “Reminiscences”: "Ma õppisin sõitma ja laskma isegi enne, kui ma oskasin lugeda või kirjutada - tõepoolest, peaaegu isegi enne seda, kui ma suutsin kõndida ja rääkida." 1889. aasta juulis kui pere kolis Washingtonisse, õppis Douglas kohalikus riiklikus sõjakoolis. Peale seda, kui ta isa saadeti San Antonio osariiki, Texasesse, õppis ta Lääne-Texase sõjaväe akadeemias, kus talle anti kuldmedal ning stipendium. Ta õpitulemuse keskmine oli 98,14, mis oli paremuselt kolmas kõrgeim punktisumma ajaloos ning ta lõpetas oma 93-liikmelises klassis 11. juunil 1903. aastal parima tulemusega. Sel ajal otsiti Ameerika Ühendriikide armee inseneride korporatsioonile tipptasemel kadette, nii et MacArthur valiti teise korpuse üheks nooremallohvitseriks.
Kodune keel on rohkem kui 90%-l rahvastikust inglise keel. Erisuguse etnilise päritolu tõttu on rahvastik usundilt kirev. 1979 oli 132,8 mln usklikust 72,4 mln protestanti (sealhulgas palju baptiste ja metodiste), 49,8 mln katoliiklast, 5,8 mln juuidiusulist ja 3,8 mln õigeuskliku. (ENE 1, 1985, lk. 179-181) Enamik vähemusrahvusi elab koos esialgseis sisserännukoldeis: New Yorgis, San Franciscos, Los Angeleses ja Suure järvistu äärseis linnades. Mehhiklased on jäänud eriti Texasesse jt. Mehhikoga külgnevaisse osariikidesse, kuid viimasel ajal on neid siirdunud ka mujale. Neegrid asustasid varem peamiselt maapiirkondi lõunaosariikides, nüüdisajal elab neist pool Põhjas ja Läänes, eelkõige suurlinnades; maale farmidesse on jäänud ainult 5%. Indiaanlasi on mägiosariikide reservaatidest tööotsinguil lahkunud ja asunud linnadesse. Sõjajärgseil aastail suurenenud sisseräne on märgatavalt muutunud rahvastiku paiknemist. (ENE 1, 1985, lk. 179-181) 1
Pildid lõunaosariikide politseist , kes laseb koerad ja suunab veekahurid mustanahaliste laste vastu, jäid igaveseks meelde. 1963. aasta augustis toimusid massilised protestimarsid Washingtoni ning Martin Luther King pidas kirgliku ,,I have a dream" kõne, mida peetakse siiamaani Ameerika poliitilise kõnekunsti kõrgpunktiks. Surve üleriikliku kodanikuõiguste seaduste jõustamiseks aina kasvas. Atendaat 1963. aastal seisid ihukaitsjad raske valiku ees president tahtis reisida Texasesse. Selle osariigi Demokraatlik Partei oli jagunenud liberaalide, konservatiivide ja ultraparempoolsete gruppidesse. Kennedy uskus, et enda külaskäiguga suudab ta erimeelsusi tasandada ja kindlustada endale valijahääli, et teiseks ametiajaks valitud saada. Kahepäevasel lennureisil oli plaan külastada Houstonit, Fort Worthi, Dallast ning Austinit. Mõrvaähvardusi tuli vasakult ning paremalt, Dallase press avaldas presidendivastaseid kirjutisi. FBI seriff oli öelnud: ,,Kui keegi võtab
Monroe doktriin. 1823 president James Monroe doktriin- Ameerika mandrit ei tohi enam käsitleda, kui mõnda Euroopa kolooniat. USA rahvastiku juurdekasv ja tung Läände (kolm Seminolisõda, Andrew Jackson, sõda Mehhikoga 1846-1848 ja selle tulemused). 19.saj USA rahvastik kasvas kolm korda. Surve kasvas indiaanlaste aladele. Kolm Seminolisõda(1817-18, 1835-42 ja 1855-58)- toimus Florida poolsaare asustamine. Andrew Jackson tegi karjääri I sõjas(7.president). Laienes Texasesse, Mehhikosse ja Utah’sse. 1846-48 Mehhiko sõda- Guadalupe Hidalgo rahuleping, millega Mehhiko loovutas USA’le California, Utha, New Mexico, nevada. Sai kompensatsiooni 15milj dollarit. USA osariikide arv kasvas 31ni. Parteide kujunemine: Demokraatlik Partei, Vabariiklik Partei (Abraham Lincoln). Parteide sünd hakkas 18.saj lõpul. 1803 Dem.pareti, 1854-Vabariiklik Partie(tänapäevane)-orjuse vastane liikumine, uuendus meelne, esimene pres.Lincoln(1860)
Nad soovisid südames, et nad oleksid oodanud terve aasta. Mehed kraamisid nüüd veidi toidupoolist välja ja einetasid. Pika ja mõtliku vaikuse järel ütles Indiaani Joe: «Kuule, sõber, sa mine jõge mööda tagasi üles sinna, kust tulid. Oota seal, kuni ma endast teatan. Ma kasu- 1 Avar mantel. Toim. 154 tan juhust ja vaatan veel kord siin linnas ringi. Me teeme selle «ohtliku» töö siis, kui olen veidi ringi luuranud ja kui mulle näib, et olukord on meile soodus. Ja siis Texasesse! Me läheme sinna koos!» See oli rahuldav. Seepeale hakkasid mõlemad mehed haigutama ja Indiaani Joe ütles: «Olen surmani väsinud! Sinu kord on valvata.» Ta tõmbus õlgedel kerra ja hakkas varsti norskama. Kaaslane raputas teda paar korda, mispeale ta vagusi jäi. Siis hakkas ka valvur tukkuma; tema pea vajus üha madalamale; varsti norskasid mõlemad mehed. Poisid tõmbasid sügavasti riing tänulikult hinge. Tom sosistas: «Nüüd on paras aeg -- tule!» Huck vastas: «Ma ei julge ..
annaabi.ee 
