oksüdatsiooniastmed ja kirjuta nende süsinikoksiid CO nimetused (elemendi taga sulgudes on tema oksüdatsiooniaste) 1) Li2 ( I ) O ( -II ) liitiumoksiid Mg ( II ) O ( -II ) magneesiumoksiid Fe2 ( III ) O ( -II ) raud(III)oksiid Pb ( II ) O ( -II ) plii(II)oksiid Cr ( VI ) O3 ( -II ) kroom(VI)oksiid 2) N( IV ) O3 ( -II ) - lämmastikdioksiid Cl2 ( I ) O ( -II ) diklooroksiid P4 ( III ) O6 ( -II ) tetrafosforheksaoksiid I2 ( V ) O5 ( -II ) dijoodpentaoksiid S ( VI ) O3 ( -II ) vääveltrioksiid B. Koosta oksiidide valemid. (Määra indeksid) 1) N2O5 ; ClO2 ; ClO3 ; NO2 ; Br2O 2) MnO2 ; NiO ; Sb2O3 ; Bi2O5 ; Ag2O C. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. 3) lämmastik(II)oksiid - NO 1) alumiiniumoksiid Al2O3 broom(V)oksiid Br2O5 koobalt(II)oksiid - CoO
Lõhn puudub Thedus 2,31 g/cm³ Sulamistemeratuur ülerõhul 593 °C ja sublimeerumistemperatuur 429 °C, Keemiliselt väheaktiivne Ei helendu Süttib alles kuumutamisel. OMADUSED Must fosfor Keemiliselt väheaktiivne Pole mürgine Tihedus 2,69 g/cm³ Sulamistemeratuur ülerõhul1000 °C Sublimeerumis temp. 429 °C Soojusjuht Ei lahustu vees ja orgaanilistes ainetes TUNTUIMAD OKSIIDID FOSFORI P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid P4O6 tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid FOSFORHAPPED H3PO4 (orto)fosforhape. H3PO2 hüpofosforishape H4P2O6 difosforishape ehk hüpofosforhape H3PO3 - fosforishape H4P2O7 difosforhape ehk pürofosforhape (HPO3)x - metafosforhape FOSFOR VÄETISED Superfosfaat 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 = 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 Topeltsuperfosfaat Ca5(PO4)3F + 7H3PO4 =5Ca(H2PO4)2 + HF KASUTATUD ALLIKAD http://www.annaabi.com/materjal-6502-fosfor http://et
H2SO3 SO2 (orto)fosforhape PO43- fosfaatioon tetrafosfordekaoksiid H3PO4 P4O10 fosforishape PO33- fosfitioon tetrafosforheksaoksiid H3PO3 P4O6 lämmastikhape NO3- nitraatioon dilämmastikpentaoksiid HNO3 N2O5 lämmastikushape NO2- nitritioon dilämmastiktrioksiid
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: ...
mittemetall. Ta reageerib paljude metallide ja mittemetallidega. Aatomi ehitus: P: +15| 2)8)5 Oksüdatsiooniaste: + V P2O5, H3PO4 +III P2O3 -III PH3, Ca3P2 - ühendis metallidega ja vesinikuga 3MG+2P=MG3CL2 (magneesium fosfiid) MG3P2+6HCL=2PH3+3MGCL2 PH3+HCL=PH4CL ( fosfooniumkloriid) 2P+3CL3=2PCL3 (fosfortrikloriid) 2P+5CL2=2PCL5 (fosforpentakloriid) 4P+5O2=P4O6 (tetrafosfordekaoksiid) 4P+3O2=P4O6 (tetrafosforheksaoksiid) Kasutusala: Valge fosfor leidis kasutust süütepommides. Punane fosfor on tikukarbi süütepinna koostisosaks. Fosforühendeid tarvitatakse taimekaitse vahenditena, näriliste hävitusvahenditena(Zn3P2)
reaktsioon: P4 + 6CO2 P4O6 + 6CO · Räniga reageerib fosfor kõrgtemperatuuril (üle 1000 °C) moodustades kollakaspruuni silitsiidi SiP, kusjuues kaudselt on saadud ka Si2P. 6 Ühendid · Fosfori hapnikuühendid Fosfori ühendeist hapnikuga märgime järgmisi: P O 10, P 4O6, · Tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(V)oksiid P 4O6 tekib fosfori põlemisel õhu või hapniku vajakul. P4O6 on väga mürgine valge kristalliline aine, mis väliselt meenutab vaha. Ta reageerib veega, kusjuures reageerimissaaduste iseloom sõltub vee temperatuurist. Külma veega reageerimisel moodustub kahealuseline fosforishape. · Tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid On eba m e e l diva lõhnag a valge kristalne vahataoline m ürgin e aine, mis tekib fosfori
N+4 NO2-lämmastikdioksiid N+³ N2O3-dilämmastiktrioksiid HNO3-lämmastikushape NO-¹(nitrit) N+² NO-lämmastikoksiid N+¹ N2O-dilämmastikoksiid P+5-fosfor P2O5-difosforpentaoksiid H3PO4-fosforhape PO4- ³(fosfaat) P4O10-tetrafosforpentaoksiid P+4 P4O6-tetrafosforheksaoksiid Si+4-räni SiO2-ränidioksiid H2SiO3-ränihape SiO3- ²(silikaat) F+¹-fluor HF-vesinikfluoriidhape F- ¹(fluoriid) Cl+7-kloor Cl2O7-dikloorheptaoksiid Cl+6 Cl2O6-dikloorheksaoksiid Cl+5 Cl2O5-dikloorpentaoksiid Cl+4 Cl2O4dikloortetraoksiid Cl+¹ Cl2O-diklooroksiid HCl-vesinikkloriidhape Cl- ¹(kloriid)
Meta- ja tetafosfaadid on mürgised, kuid fosforhappe lahjendatud lahustes neid pole . Happelise oksiidina reageerib ta aluste ja aluseliste oksiididega moodustades vastavaid fosfaate. Olenevalt tingimustest võib fosfor(V)oksiid esineda ka suuremate polümeeridena, kuid polümeerset fosfor(V)oksiidi koostist väljendatake lihtsustatult valemiga P2O5. Teda kasutatakse erinevate ainete kuivatamisel, fosforhappe, pindaktiivsete ainete (detergentide) ja fosfaatklaasi tootmiseks. P4O6 tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid. On ebameeldiva lõhnaga valge kristalne vahataoline mürgine aine, mis tekib fosfori põlemisel hapniku vaegusel. P4O6 oksüdeerub aeglaselt õhus, moodustades P4O10, kuumutamisel üle 200 °C laguneb punaseks fosforiks, P4O8 ja P4O10 seguks. Ta lahustub hästi benseenis, süsinikdisulfiidis ja teistes lahustes ning reageerimisel veega annab ta fosforishappe: P4O6 + 6H2O _ 4H3PO3
fosfaate. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 8 Olenevalt tingimustest võib fosfor(V)oksiid esineda ka suuremate polümeeridena, kuid polümeerset fosfor(V)oksiidi koostist väljendatake lihtsustatult valemiga P2O5. Teda kasutatakse erinevate ainete kuivatamisel, fosforhappe, pindaktiivsete ainete (detergentide) ja fosfaatklaasi tootmiseks. P4O6 tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid On ebameeldiva lõhnaga valge kristalne vahataoline mürgine aine, mis tekib fosfori põlemisel hapniku vaegusel. P4O6 oksüdeerub aeglaselt õhus, moodustades P4O10, kuumutamisel üle 200 °C laguneb punaseks fosforiks, P4O8 ja P4O10 seguks. Ta lahustub hästi benseenis, süsinikdisulfiidis ja teistes lahustes ning reageerimisel veega annab ta fosforishappe: P4O6 + 6H2O 4H3PO3 Kuuma veega reageerimisel tekib põhiliselt ortofosforhape ja
lämmastikuühend ammoniaak (NH3) moodustab ammooniumsoolasid (NH-4), moodustab fosfaan (PH3) fosfooniumsoolasid (PH+4): PH3+HCl=PH4Cl (fosfooniumkloriid) c). Halogeenidega moodustab fosfor soolasid, milles fosfori oksüdatsiooniaste on III või V, sõltuvalt fosfori ja halogeeni vahekorrast: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) 2P+5Cl2=2PCl5 (fosforpentakloriid) d). Hapniku liias tekib fosfori oksüdeerimisel tetrafosfordekaoksiid (P4O10), hapniku vajakul tetrafosforheksaoksiid (P4O6): 4P+5O2=P4O10 4P+3O2=P4O6 Nende oksiidide kristallivõre sõlmedes paiknevad molekulid vastavalt P4O10 ja P4O6. 4. Kasutusalad. Valge fosfor leidis kasutamist süütepommides. Punane fosfor on tikukarbi süütepinna koostisosaks. Tikupea hõõrdumisel vabaneva hõõrdumissoojuse arvel muutub punane fosfor valgeks ja süütab tikupea. Fosforiühendeid tarvitatakse taimekaitsevahenditena, näriliste hävitusvahenditena (Zn3P2) jm, tähtsamaiks kasutusalaks on
võib ühineda ka keemiliselt seotud veega: 4HClO4 + P4O10 → (HPO3)4+ 2Cl2O7 (H2SO4 → SO3, HNO3 → N2O4) - reageerimisel veega tekivad mitmed happed - kristallil. P4O10: molekulivõrega ühend molekulid kristallivõre keskmetes P4O10 on sööbiv, põhjustab nahale sattudes põletusi veega kokkupuutel – väike “plahvatus” ja leek (org. lahustid ja paber võivad süttida) – laboris laialdaselt kasutatav aine P4O6 tetrafosforheksaoksiid – isel. lõhnaga valged helbed või kristallid üle 200ºC lag → pun. fosfor + P4O8, P4O10 lahustub hästi org. lahustites (C6H6, CS2) oksüdeerub õhus → P4O10 mürgine
annaabi.ee 
