vurgoon furgoon grenadill grenatill allee alee kujaav guajaav tšintšilia tšintšilja tsintsilja pataat bataat kabanos kabanoss gabanoss žurnalistika surnalistika šuši šusi suši anektoot anekdood petang pedank petank illusioon illusjon dessert tesser desert kotlet kotlett distsipliin dissipliin dissitspliin nüans nüanss dekoratsjoon dekoratsioon dekoratsion šest žest biifsteak biifsteek biihvsteek variant variant bakenbardid pakenpardid bakenpardid reportaaž reportaaš barett baret parett montaaš montaaž bukett pukett buket depüüt debüüt
need omakorda võimenduvad. Hoiak on hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. (Ajzen, 1991) Hoiak on suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel; reageerida kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad
need omakorda võimenduvad. Hoiak on hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. (Ajzen, 1991) Hoiak on suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel; reageerida kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad
kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid; 20) kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti. Talis Bachmann, "Reklaamipsühholoogia" 1994, 2005 Reklaam püüab luua või hoida soodsaid hoiakuid, ootusi ja tarbimiskavatsusi reklaamitavate kaupade, teenuste, ideede suhtes eesmärgiga suurendada nende tarbimist ja/või nendega nõustumist. (T.Bachmann. 1994, 2005 orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) "Süüdistuskokkuvõte": Tänapäeva tehnilised võimalused annavad võimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida Et reklaam lihtustab, loob stereotüüpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nähtus, Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu, Räägib vaid kauba headest külgedest, liialdab, moonutab
(Berscheid ja Hatfield 1969) uuringud inimestevahelistest romantilistest meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete olemasolus (Graham 1992, Tesser ja Bau 2002) Hakati rakendama rangemaid nõudmisi eksperimentide läbiviimisel. Hakati arenema vastutustundlikumatele seisukohtadele. Oluline muudatus - kognitiivsest psühholoogiast hakati ideid importima ja neid rakendama sotsiaalse käitumise seletamisel. See mõjutab suurel määral tänapäeva SP-t. Uuendati mina-kontsept e "Self (minapilt, kõik, mida sa endast arvad)." Biheiviorismi osa kahanes. "Self" muutus kiiresti tsentraalseks mõisteks tänapäeva psühholoogias.
· 14) kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid; · 15) kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti. Talis Bachmann, "Reklaamipsühholoogia" 1994, 2005 Reklaam püüab luua või hoida soodsaid hoiakuid, ootusi ja tarbimiskavatsusi reklaamitavate kaupade, teenuste, ideede suhtes eesmärgiga suurendada nende tarbimist ja/või nendega nõustumist. (T.Bachmann. 1994, 2005 orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) "Süüdistuskokkuvõte": Tänapäeva tehnilised võimalused annavad võimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida Et reklaam lihtustab, loob stereotüüpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nähtus, Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu, Räägib vaid kauba headest külgedest, liialdab, moonutab On väheinformatiivne,
Spordisündmuste ajal samastutakse sportlastega edu korral (Meie Kiku), ebaõnnestumist seletatakse aga individuaalselt, kõnealusest sportlasest tulenevaks. Keerulisem on olukord siis, kui sõber või tuttav on edu saavutanud valdkonnas, kus teilgi on taotlusi. Sellisel juhul üritatakse enam töötada sõbra edestamiseks, ignoreeritakse oma sõbra saavutusi või siis hakkavad tunded sõbra suhtes jahenema. (Enesehinnangu säilitamise mudel – A. Tesser 1988). Kuid võidakse endale leida ka mingi teine valdkond. Sama nähtus kehtib ka laste vahel perekonnas, seetõttu julgustavad vanemad oma lapsi tihtipeale valima endale vanemast õest või vennast erinev valdkond. * Mina olen see, keda tuleb süüdistada (You are OK and I'm not OK - abitu) * Sina oled see, keda tuleb süüdistada (I'm OK and you are not OK - 'vihane) * Me mõlemad oleme need, keda tuleb süüdistada (I'm not OK and you are not OK - 'lootusetu').
, 2007). _ Chapter 5 LIKING don't use it ourselves. There is ample evidence, for instance, that we understand fully the predicament of a Persian imperial messenger or modern-day weatherman announcing the bad news. In fact, we can be counted on to take steps to avoid putting ourselves in any similar positions. Research done at the University of Geor- gia shows just how we operate when faced with the task of communicating good or bad news (Rosen 8{ Tesser, 1970). Students waiting for an experiment to begin were given the job of informing a fellow student that an important phone call had come in for him. Half the time the call was supposed to bring good news and half the time, bad news. The researchers found that the students conveyed the infor- mation very differently depending on its quality. When the news was positive, the tellers were sure to mention that feature: "You just got a phone call with great news.
annaabi.ee 
