tuli täielikult pühenduda ning alles siis avanes võimalus loovaks tööks. 1905 aasta volikogu koosolekul pidas kõnet Hiatsintov, kes juhtis tähelepanu sellele raskele ja keerukale tööle, mida linnaomavalitus peab 4 aasta jooksul teostama. Tema kõnes ütles ta, et üheks tähtsamaks ülesandeks on haridusetöö linna kehvemate elanikkude seas-tuleb asustada rohkem koole kehvemate elanikkude laste jaoks, linna tervishoidliku seisukorra tõstmine- kehvemate elanikkude jaoks on haigemajad kättesaamatud ning seda tuleb parandada tuleb ka asutada söögimaju, öömaju, kaubandust tuleb parandada ja toetada ning luua eriline komisjon. Esimeseks ülesandeks oli luua erikomisjon, kuid olud kujunesid teisiti ning volikogu algatus jäi tagajärgedeta. Üheks põhjuseks oli revolutsioon, millega seoses osa juhtivast jõust pidi lahkuma kodumaalt.
2003 5' hotell Kolm õde Viimati avatud suuremad hotellid on Telegraaf Tallinnas ja Dorpat Tartus. Esimene turismiga seotud riiklik tegevus oli meil suvitus- ja ravitsuskohtade (ehk kuurortide) arendamine, millega jätkati Tsaari-Venemaalt alguse saanud tegevust. Juba 1925.a. võeti vastu Suvitus- ja ravitsuskohtade seadus , mille aluseks oli Vene Keisririigi Arstiseadus. Selle seaduse täitmise korraldamiseks loodi eriline Tervishoiu Nõukogu, samuti hakkas Vabariigi Valitsus tervishoidliku kaitse alla võtma mererandu ja muid tervistkosutavaid kohti. 1937.a. 11. aprillil annab Riigihoidja välja dekreedina Turismi korraldamise seaduse, mille alusel toimub edaspidi nii sise- kui välisturismi juhtimine ja arendamine. Turismi üldine juhtimine ja korraldamine kuulus Sotsiaalministeeriumile, mida ta teostab Loodushoiu ja Turismi Instituudi (LTI) kaudu. LTI juures asub Turisminõukogu, mille ülesandeks on
lõpuni. 1930.aastad olid Eesti majanduselus, aga ka kultuuris ja arhitektuuris jõukas ajajärk. Tallinn muutus järjest rahvusvahelisemaks ja kvaliteetsed hotellid olid selle eeltingimuseks. 1925.aastal võeti vastu suvitus- ja ravitususkohtade seadus, mille aluseks oli Vene keisririigi arstiseadus. Nimetatud seaduse täitmise korraldamiseks loodi erinile Tervishoi Nõukogu, samuti hakkas vabariigi valitsuys tervishoidliku kaitse alla võtma mererandu ja muid looduslikke tervistkosutavaid kohti. 1936.aastal oli Eestis kokku 86 pansioni, 81 esimese ja teise järgu võõrastemaja ja 25 turistikodu, kus voodikohti oli kokku pisut üle 3500. Ajalehtedes hotellipaleeks ristitud Hotell Palace'is oli 50 numbrituba, mis varieerusid nii oma suuruse kui ka mugavusastme poolest. 1937.aastal andis Riigihoidja dekreedina välja turismi korraldamise seaduse, mille alusel
muudatused nendes ette tulevad võtta. § 12. Kooliarstid seavad iga kooli ruumide kohta kindla kava järele kirjelduse kokku ja täiendavad teda ettetulnud muudatuste puhul. § 13. Iga aasta annavad kooliarstid teatavaks ajaks, mis kohaliku omavalitsuse poolt määratakse, otsuse selle kohta, missugused parandused tulevad kooliruumides nende tervishoiu seisukorra tõstamiseks ette võtta. § 14. Kooliarstid valvavad kooli sisseseade, asjade ja õpeabinõude tervishoidliku seisukorra järele (lauad, tahvlid, laste einenõud, joogivee nõud jne.); nad peavad hoolt kandma, et need asjad tervishoiu nõuetele vastaksid. § 15. Kooliarstid vaatavad ja mõõdavad kõik kooli tarvituseks valmistatud koolipingid läbi ja annavad oma otsuse selle kohta, kas nad tervishoidlikule normile ja ülesandele vastavad. § 16. Kooliarstid valvavad koolikäikudel selle järele, et jõusolevad üleüldis-tervishoidlikud
põllumajandus, karjandus, kalastus, mesindus, kaubandus, käsitöö, kombed ja toit jne. 3) korrespondentide vastuste arhiiv- suurim arhiiv, mis sisladab kirjasaatjate võrgu liikmete ja koolide kaastöid- vastuseid muusemi koostatud küsimuslehtedele, võitlustöid ja muid kirjutusi etnograafilistel ja kultuurilolistel teemadel. 4) sanitaar-topograafiline arhiiv- tervishoiu instituudi poolt kogutud üle-Eestilised tervishoidliku inventuuri materjalid. Neis on andmeid nii külade, valdade kui ka suvituskohtade kohta. Valdavalt arstide ja vanemate kursuste arsiüliõpilaste kirjelduste põhjal annavad tervikliku pildi inimestest, asulatest ja nende eluolust. 5) etnograafiliste jooniste kogu- olemas on enam kui 50 000 üksikjoonist taluehitistest, mööblist, rõivastusest, tekstiilidest, igapäevastest tarbeesemetest, mis on joonistatud kunstnike ja kunstiüliõpilaste poolt.
annaabi.ee 
