TET tegevussuunad Füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna parenadamine Töötaja tervise edendamine Organisatsiooni kui terviku arendamine Paikkonnapõhise tervisealase koostöö toetamine Sotsiaalse vastutuse jagamine Heaolu suurenemine töökohtadel TET võrgustiku töö Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide spetsialistide koondamine heade kogemuste jagamiseks Organisatasioonide toetamine töökeskkonna Töötajate terviseteadlikkuse tõstmine Kutsehaiguste, tööohutuse ja tööst põhjustatud haiguste parem ennetamine töökohal TET võrgustikuga liitumise head põhjused Kohustus motiveerida TE-st tõsisemalt tegelema TE-se kampaaniate ja ürituste korraldamine Parem ligipääs juhendmaterjalidele ja head nõu andvatele spetsialistidele Iga võrgustikuga liitunu suurendab töökohtade TE-st kasu saavate töötajate hulka TET võrgstikuga liitumise
kõrgpilotaazi polegi vaja. Kasvõi kaubanduskettide sooduskampaaniaid jälgides nähtub, et tegus eesti inimene ei pelga väiksemagi kokkuhoiu terendades ära logistilisi ebamugavusi, isegi kui tegelikult jäädakse miinusesse. Mida siis veel arvata kindla peale minekust kaubagruppide puhul, mis teisel pool piiri on kaks korda odavamad, ning üleveo niigi liberaalsete reeglite jõustamiseks pole riigil ressurssi. Inimeste terviseteadlikkuse paranedes on alkoholitarbimine elaniku kohta hakanud küll vähenema, kuid arvestagem, et statistiline näitaja ei jagune solidaarselt kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Möödunud aastal ostis Läti piiripoodidest alkoholi rohkem kui veerand tööealistest eestimaalastest. Juba see hulk kataks potentsiaalselt kogu tarbimise, kui meenutada seaduspärasust, et 1015 protsenti ühiskonnast tarvitab ära 90 protsenti alkoholist. Need, kelle
................................................. 14 9.1.Tegevuskulud............................................................................................................................14 6.RISKIANALÜÜS ...........................................................................................................................17 7.KOKKUVÕTE................................................................................................................................18 2 Seoses terviseteadlikkuse tõusuga Eesti elanikkonna hulgas on varasemast enam aktuaalne tervislikku toiduvalikut edendava äri juurutamine. Seni on tervise ja mahetoidukaupade turustamise viisideks Eestis olnud põhiliselt ökopoed ja apteegid. Oma projektis kirjeldame Eesti kontekstis veel mõne võrra erandlikuma, kuid pikemas perspektiivis kindlasti tulutoova ettevõtte (taimetoidule spetsaliseeruva söögikoha) arenduse tagamaid. Kuulumata ise põhimõtteliste taimetoitlaste hulka,
võrreldes rasvases kotletis leiduva riivsaiaga. Toidukord on mõistlik lõpetada ksülitooliga magustatud nätsu närimisega. Esiteks stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust ja teiseks kahjustab ksülitool streptokokkide elutegevust. 40 kuud kestnud kliinilises katses paranesid algstaadiumis kaariesekahjustused, kui kaht 100% ksülitooliga magustatud nätsupadjakest näriti vahetult toidukordade lõpetuseks intensiivselt viie minuti jooksul. Kaariese kontrolli all hoidmine Piisava terviseteadlikkuse korral on kaaries, kui krooniline haigus, igale tervele inimesele jõukohane kontrolli all hoida. Kaariese haldamine eeldab hambasõbralikke toitumisharjumusi, adekvaatset mehaanilist suuhügieeni koos fluoriidi sisaldava hambapasta kasutamisega. Taimetoitlus Esimesed märkmed taimetoidu kohta pärinevad iidsest Indiast ja Kreekast 6. sajandist eKr. Mõlemal juhul oli taimetoitlus tihedalt seotud loomade kaitsmisega vägivalla vastu
hulgas, ulatudes 42%-st kukkumisest põhjustatud surmade puhul kuni 75% uppumissurmade korral. Meetme üldeesmärk on töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine, vähendades tervislikel põhjustel tööhõivest kõrvalejäämist. 6 Tegevused Tervislikel põhjustel tööturul mitteaktiivsete inimeste osakaalu vähendamiseks tulevikus ja tervisehäirete ennetamiseks rakendatakse meetmeid inimeste terviseteadlikkuse tõstmiseks ja tervisekäitumise parendamiseks, sealhulgas keskendudes elanikkonna liikumisaktiivsuse suurendamisele, toitumisharjumuste parendamisele, sõltuvusainete (sh tubakas, alkohol, narkootikumid) tarbimise ja riskiva seksuaalkäitumise vähendamisele ning teadlikkuse tõstmisele keskkonnast tulenevatest ohtudest. Tööealisele elanikkonnale korraldatakse aktiivselt teavitustegevusi, et informeerida neid terviseriskidest ja pakkuda välja tervist toetavaid tegevusi.
koduõenduse võimalused. Demograafilisest seisundist tulenevalt eelistame rahastada hooldusravi ennaktempos ning rajame igasse maakonda kaasaegsed hooldusravikeskused. 7. Patsientide teadlikkuse tõstmine: a. peame õigeks, et patsiendiga seotud ravijuhu maksumus oleks patsiendile nähtav riigiportaali kaudu; b. suurendame patsienditeadlikkuse tõstmisega (nagu näiteks koopia- ja originaalravimite võrdlemine) seotud programmide mahtu. c. peame vajalikuks kiirelt rakendada terviseteadlikkuse õpe uue riikliku õppekava mahus. Esmaabi ja elustamise põhiteadmised peavad olema selgeks saanud juba põhikoolis. 8. Tõhus võitlus ühiskonda hävitavate nakkushaiguste, alkoholismi, tubaka ja narkomaaniaga: a. pöörame eelkõige tähelepanu noorte riskiteadlikkuse tõstmisele; b. HIV-nakkusega võitlemisel on riigi prioriteet uute nakatunute arvu vähendamine, pöörates erilist tähelepanu noorte ennetusmeetmetele;
annaabi.ee 
