vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks. Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga. Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks alustalaks. Heaolu on
potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus,
spetsialistidelt kogutud arvamused ja info. terviskäitumine – käitumised, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks, haiguste ennetamiseks ja avastamiseks või oma tervise kahjustamiseks (riskikäitumine ja –tegur). Käitumisviis, millega võib kaasneda suurenev vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele. Nt arstlik kontroll, vaksineerimine, titumine, füüsiline aktiivsus, suitsetamine, riskiv seksuaalkäitumine jne. tervisekultuur – sisuks on uskumused, hoiakud, väärtushinnangud, teadmised, traditsioonid ja käitumisviisid, mida ühiskonnas peetakse parasjagu oluliseks või tunnustatakse kui üldist normi. Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist mõjutavad arusaamad, mõtlemisviis, tunded, tegutsemine ja käitumisviis. vaesus – sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks
terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, suurem tervise õigluspärasus ja ressursside säästev kasutamine. Rahvastiku inimeste omast 20-25%; 3% töötusega kaasneb 4,5% suitsiidide riskikäitumine ja –tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik tervis (population health) -Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste esinemissagedus, 2,5% vägivaldne suremus) Tõusevad kulutused indiviidile ja 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid
olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. • riskikäitumine - Käitumisviis, millega võib kaasneda suurenev vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele. • riskitegur - Riskitegur on mingi väliskeskkonna olukord, käitumisviis või inimese psühhofüüsiline seisund, mis võib põhjustada vastuvõtlikkust haigustele, põdurust või vigastusi. • tervisekultuur - Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist mõjutavad arusaamad, mõtlemisviis, tunded, tegutsemine ja käitumisviis. • vaesus - Sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest. • võimestumine - Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi.
annaabi.ee 
