SUURBRITANNIA : Riigikord : Parlamentaarne vabariik + monarhia, riik ei sekkunud majandusellu ja Inglismaa oli vanim riik, mis oli parlamentaarne ja seal kehtestati ka teistest Euroopa riikidest varem turumajandusreeglid. Sisepoliitika : rahapuudus rahva seas. Võttis ette sotsiaalprogrammid, mida rahastati suurmaaomanikelt ja suurtuludelt võetavate suurte maksudega. Sotsiaalprogrammid paigutasid raha nt. Vanaduspensioni, tervisekindlustusse ja töötuabirahade väljamaksmisele. Seda nimetati revoltusiooniliseks eelarveks, mis loodi 1906.a Parteipoliitiline maastik : valitsesid kolm tähtsamat parteid Leiboristlik partei e. Töölispartei, Liberaalne Partei ja konservatiivid. Leiboristliku partei eesmärk oli parandada töölisklassi olukorda ning said toetust Briti ametiühingutelt(Seadustest said näiteks kehtivaks 8-tunnise tööpäeva mäenduses või miinimumpalga
tööõnnetuste puhul.b) Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvede saaja (tarbija) kaasamises rahaliste ressursside kogumisse.c)Hüvitist makstakse ainult inimesele, kes on teinud sissemakseid. d)Sissemaksed kogutakse sihtotstarbeliste sotsiaalmaksudena, mida ei tohi muudeks otstarveteks kulutada. Näiteks Eestis tuleb palgatulult maksta sotsiaalmaksu, mis läheb pensionikindlustusse ja tervisekindlustusse, ning töötuskindlustusmaksu. Sotsiaalkind.e) sissemaksed ja väljamaksed omavahel seotud mida rohkem on inimene sissemakseid teinud, seda suuremat hüvitist ta saab. Nii sõltub tulevase pensioni suurus elus jooksul teenitud palga suurusest ja sellelt makstud sotsiaalmaksu summast ning ka kindlustusstaazist. f)Tervisekindlustuses kehtib seevastu solidaarsuspõhimõte. Tervisekindlustust maksavad kõik töötajad kindlaksmääratud protsendina
I. Konservatiivne mudel kindlustusväljamaksed, pensioni summa oleneb kui kaua oled töötanud ja millise palga eest, kogumisfond (pensionisammas), orienteerub rohkem tööinimesele, sotsiaalmaksed on ääretult väikesed töötutele; naise roll kodune. II. Sotsiaaldemokraatlik mudel õigus saada tasuta arstiabi, haridust; solidaarsuse põhimõte maksumaksjad maksavad makse (sh. tervisekindlustusse), aga tervishoiuteenuseid saavad kõik võrdselt. III. Liberaalne mudel sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu; soosivad inimeste vabadust ja ettevõtlikkust 3. Kas Eesti on siirderiik? Ei ole, oleme saavutanud täiesti demokraatliku riigi, oleme läinud plaanimajanduselt turumajandusele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted
sissemaksed. Õnneks ei juhtu iga autoga avariid, mistõttu kogunebki kindlustusseltsil sissemaksetest piisav summa, millega kahjusid korvata. Sotsiaalkindlustus on selle kaasosaluse põhimõtte üle võtnud, mis tähendab, et hüvitist makstakse ainult inimesele, kes on teinud sissemakseid. Sissemaksed kogutakse sihtotstarbeliste sotsiaalmaksudena, mida ei tohi muudeks otstarveteks kulutada. Näiteks Eestis tuleb palgatulult maksta sotsiaalmaksu, mis läheb pensionikindlustusse ja tervisekindlustusse, ning töötuskindlustusmaksu. Reeglina on sotsiaalkindlustuses sissemaksed ja väljamaksed omavahel seotud mida rohkem on inimene sissemakseid teinud, seda suuremat hüvitist ta saab. Nii sõltub tulevase pensioni suurus elus jooksul teenitud palga suurusest ja selleltmakstud sotsiaalmaksu summast ning ka kindlustusstaazist. Tervisekindlustuses kehtib seevastu solidaarsuspõhimõte.
Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed sõltub igaühe elujärg isiklikest jõupingutustest. Seepärast pole õiglane karistada inimesi kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele või investeerib eriharidusse, tervisekindlustusse või kogub raha tuleviku pensioni jaoks. Riik ei pea tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vid peab motiveerima inimesi rohkem töötama. 2) Sotsiaalliberaalid nemad tõlgendavad vabadust kui isiksu arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. On oluline et inimestel oleks oma vabadust võimalik mõistlikult millegi jaoks kasutada. Sellest tulenevalt peaks riik ikkagi majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitikat, mis toetaks inimese arengut