ELUVIISIST PÕHJUSTATUD TERVISEKAOTUS: MIDA ME TEEME VALESTI JA MIKS ? Anželika Prohhožai V 13. rühm Termin “haiguskoormus” (burden of disease) ehk “tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine; e. tervishoiupoliitika suunamine. Esimene rahvusvaheline haiguskoormuse uuring – Global Burden of Disease Study (GBD) – 1990. aastal; Maailmapank, WHO ning Harvard School of Public Health’i koostöö. Eesmärgiks oli hinnata maailma rahvastiku tervise
Rohkem kui pooled surmaga lõppenud vigastustest juhtuvad alkoholijoobes. Alkoholist tulenevad tervisekahjustused on seotud nii krooniliste haiguste kui vigastuste ja mürgistuste tekke ja nendest tingitud haigestumiste ja surmadega. Välispõhjustest olulisemad tervise kadumise põhjused on liiklusvigastused ja vägivald, mis kokku põhjustavad ligi poole meeste alkoholiga seotud välispõhjuste tõttu kaotatud eluaastatest. Maksatsirroos põhjustab 23% alkoholist tingitud tervisekaost. Maksa alkoholitõppe surrakse Eestis juba vanuses 2024 eluaastat. Terviseriskidest põhjustavad suurimat tervisekadu Eestis suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine ning füüsiline mitteaktiivsus, mis igaüks põhjustavad enam kui 20 000 eluaasta kaotuse. Nende riskitegurite mõjust tervisekaotusele moodustab enneaegne suremus 6085%. Alkoholi kuritarvitamine on 10 kõige enam töövõimetust põhjustava haiguse hulgas.
bakterite, vereparasiitide jt haigustekitajate poolt. EESTI TULEMUSTE VÕRDLUS TEISTE RISKIKOORMUSE UURINGUTEGA Kõige ulatuslikum riskikoormuse hindamine viidi läbi jätkuna Global Burden of Disease (GBD) uuringule (Murray 1996). GBD-uuringu tulemusena hinnati maailma suurimaks riskifaktoriks alatoitlus, mis põhjustab 16% surmade ja haiguste tõttu kaotatud eluaastatest, millele järgnevad halb vee kvaliteet ja hügieen 7%-ga. Riskiv seksuaalkäitumine ja alkohol põhjustasid mõlemad 3,5% tervisekaost kogu maailmas. Riskifaktorid arenenud majandusega regioonis ja mujal maailmas erinesid oluliselt. Arenenud majandusega piirkonnad ja endised sotsialismimaad (kuhu paigutati ka Eesti) kaotasid enim eluaastaid suitsetamise tõttu (12%), millele järgnes alkoholi kuritarvitamine (10%) ja hüpertensioon (5%). Üks põhjalikumaid haiguskoormuse uurimusi ja selle raames ka riskikoormuse hindamisi on läbi viidud Austraalia Victoria osariigis (Vos 1999). Selles uuringus käsitleti terviseriske
Naised Ülekaal ja vähene kehaline aktiivsus Riskiv seksuaalkäitumine (sisuliselt väikese kaaluga) Alkoholi tarvitamine täiskasvanud elanikkonna hulgas: 33% vähe, 15% mõõdukalt, 22% tervisele kahjulikus koguses, s.h. 40% meestest ja 5% naistest tarvitab alkoholi tervist kahjustavas koguses Vähene alkoholitarbimine aitab hoida südame-veresoonkonna haigustesse haigestumist Alkoholi tarbimisega seotud tervisekaost on 34% tingitud välispõhjustest, põhiosa aga südame-veresoonkonna haigustest. Kokku kaotus 22 tuhat aastat 8,3% haiguskoormusest, 28 tuhat eluaastat Kaotus surmade tõttu ületab 3 x kaotusi elukvaliteedi langusest Mehed kaotavad suitsetamise tõttu 4 korda rohkem eluaastaid Kopsuvähk, südame isheemiatõbi, insult Tervise majanduslik mõju indiviidi tasandil Tööjõu pakkumine (haigus, vigastus, puue, 40-50 tuhat inimest 15-74 tööturult väljas)
pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini Euroopas keskmiselt. Eesti tervishoiusüsteem on viimase kümne aasta arengute tulemusena kujunenud üheks Euroopa kulutõhusamaks. Samas on vahe Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega, kelle tase on meile orientiiriks, ikkagi suur ja iive on endiselt negatiivne. Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine 78 aastat. Märkimisväärne osa Eesti tervisekaost on ennetatav: varajase suremuse kolm peamist põhjust on südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kõik kolm on oluliselt mõjutatavad tervisekäitumise ja keskkonnategurite poolt. Näiteks vereringeelundkonna haigustesse suremus ületab Eestis 3,5 korda, välispõhjustest tingitud surmade arv aga lausa 4 korda n-ö vanade Euroopa riikide vastava näitaja. Hinnanguliselt vähendab tervis Eesti SKP-d 6-15%. Alates 1990
annaabi.ee 
