mõistete erinev kasutamine, iga terminit tuleb kasutada alati ühesuguses tähenduses. ¤ Normivastuolud- kui õiguslikult sätestatud käitumine võib tunduda samaaegselt nii käsuna käituda vastaval viisil kui ka mittekäsuna käituda vastaval viisil. ¤ Hindamisvastuolud- nt seadusandja hindab tervise kahjustamist raskemaks deliktiks kui seda on asjade rikkumine (karistuse järgi) ja teisest küljest sätestab karistatava teona üksnes asjade rikkumise katse, mitte aga tervisekahjustamise katse. ¤ teleoloogilised vastuolud- nt kui seadusandja taotleb ühtede normidega teatud eesmärki, samal ajal teiste normidega loobub selle eesmärgi saavutamisest. Võib tekkida kui on üldregulatsioon, ja tuuakse sisse eriregulatsioonid, üldeesmärk võibki jääda saavutamata. ¤ printsiipide vastuolud. # väline süsteemsus- väljendub õigusnormide liigendatuses ehk normide grupeerimises seadustes. Üld- ja eriosa. 5) teatavakstegemine- enne ei oma mingisugust toimet
isiku vastu Registreeritud vägivallakuritegude arv 2003-2011 Enamlevinud vägivallakuriteod - Kõige suurema osakaaluga on kehaline väärkohtlemine. · Võrreldes 2010. aastaga kasvas selle registreerimine 4320-lt kuriteolt 4785-ni ja osakaal vägivallakuritegude hulgas suurenes 62%-lt 65%-ni. - Osakaalu poolest järgnevad ähvardamine (677 juhtumit, 9%), avaliku korra raske rikkumine (540, 7%) ning röövimine (525, 7%). - Raske tervisekahjustamise kuritegusid oli 120, nendest 16 olid põhjustatud ettevaatamatusest. Vägivalla kasutamine ja alkoholitarvitamine Perevägivald - Hõlmab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas või praeguste või endiste abikaasade või partnerite vahel. - Aasta jooksul kogeb paarisuhtevägivalda üks paar kümnest ning iga teine paarisuhte kogemusega inimene on
taastamiseks. Kohtupraktika: kahju tekitaja ei saa kannatanule ette heita, et kannatanu ei valinud kõige odavamat raviteenust. Kohtupraktika: juhul, kui kannatanu nõuab, peab kahju tekitaja raviteenuse kulud talle ette hüvitama. Ühele isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral, ei teki mingeid teisi nõudeid, kui need, mis on §-130 lõikes 1 kirja pandud. Kellel, mis liiki, mis ulatusega mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on kehavigastuse tekitamise või tervisekahjustamise korral? § 130 lg 2. 3-2-1-111-96: vajalik on püsiv kahjustus, et mittevaralise kahju nõue saaks tekkida. Mis asi on kehavigastus või tervisekahjustus? 3-2-1-54-07: isik parkis auto kaubanduskeskuse parklasse, jalutas tõkkepuu alt läbi ja see kukkus talle pähe. Vaidlesid Riigikohtuni. Isik sai kriimustuse. Kas see on kehavigastus? Hüvitist talle ei võimaldatud. 13. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju
Ebaseaduslik omastamise Kavatsetus + eesmärk Vägistamise koosseis Milles väljendub? Inimese tahte vastasus vägivald KAASUS HÜPOTEES 1. EPISOOD – Andres, Tarmo ja Tõnu vastutavad Timmule füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamise eest KarS § 118 lg 1 p 2 alusel. (KarS § 121 neeldub 118-s) Objektiivne koosseis TEGU Raske tervise kahjustamise tekitamine siis, kui tervisekahjustamise tõttu on tekkinud raske kehaline haigus. Antud juhul peksid Andres, Tarmo ja Tõnu Timmut näkku, kõhtu, mille tõttu Timmu kukkus maha ning Andres, Tarmo ja Tõnu jätkasid peksmist vastu pead nägu ja keha. Peksmine lõpetati alles siis, kui kõrvalised isikud jõudu kasutades selle lõpetasid. Timmu paranemine võttis aega 6 kuud, seega võib tema kehalise haiguse liigitada raske tervise kahjustuse alla. Järelikult on täidetud
Kahju tekitaja ei saa kannatanule ette heita, et kannatanu ei valinud kõige odavamat raviteenust. Teatud juhtudel võib ka kannatanu ravikulude nõue minna üle haigekassale. 36 Kohtupraktikas on leidnud kinnitamist ka põhimõte, et kahju tekitaja peab kannatanule need kulud ette hüvitama, mitte pärast seda kui need kulud on kantud. Kehavigastuste ja tervisekahjustamise puhul ei teki mingisuguseid muid nõudeid kui need, mis on kirjas 130 lg 1-s. 1045 lg 1 p 8 alusel võiks erandina kõne alla tulla ka tööandja nõue (puhtmajanduslik kahju) kui kehavigastus või tervisekahjustus töötajale on põhjustatud tahtlikult. 13. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvi-