o Lepo Sumerast jäi maha abikaasa,kaks tütart ja poeg. o Suri südamepuudulikkusesse. 03.01.13 Sample footer 3 o Looming L.Sumera on kirjutanud teoseid väga erinevatele koosseisudele erinevates zanrides,väikepaladest suurvormideni. o Sumera on korduvalt öelnud ,et hakkab lugu kirja panema alles siis,kui see on peas valmis.Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju-just seetõttu sobisid talle hästi suurvormid,eriti sümfoonia. o Tema 6 sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. o Lisaks on ta loonud rohkesti ka veel teisi orkestriteoseid ,nagu klaveri-ja tsellokontserte ("Conserto grosso")ja lühemaid sümfoonilisi töid. o Palju on ka kammermuusikat,erinevatele koosseisudele,sealhulgas renessansspillide ansamblile. o
plakatid, kirjatähed) ja märke (Eesti Rahva Muuseumi esimene märk), teeb isegi õhe maja projekti (kaupmees Wenteri majale harku järve ääres). Tema tekstiilialane looming on insprireeritud rahakunsti geomeetrilisest ornamentikast. Ent selle kõrvalloob ta ka muinasainelisi kompositsioone, millede hulgast oma mõjuka dekoratiivuse ja ilusa rütmiga tõuseb esile vaip "Ussikuningas" (1915, pole säilinud). Tervikutaju ja mõõdutunne, vähese ornamentika oskuslik kõlamapanek on iseloomulik Oskar kallise 3 mööblikavanditele. Raamatugraafika alal tuleb märkida kaanekujundust E.Vilde "Mäeküla piimamehele" (1916), kus nii kujundi valik (meeleline naisfiguur) kui ka kerge katkendlik sulejoonsitus on iseloomulikud Oskar kallise viimaste aastate loomingule.
1996. aastal oli tema 5. sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. Tema kuus sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. Nende kõrval on ta loonud aga rohkesti ka veel teisi orkestriteosed, nagu klaveri- ja tsellokontserdi, "Concerto grosso" ja lühemaid sümfoonilisi töid. Tema loomingu nimistusse kuuluvad ka balletid "Anselmi lugu" ja "Sisalik", kantaadid, laulud jpm. Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju Samuti on tema kujundimaailm väga rikas - seal on nii poeetikat, meditatiivset rahu ning ka rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga. Ta oli peene tämbrimeelega, kõlasid hoolega kuulav helilooja. Veljo Tormis Sündis 7. augustil 1930 Kuusalus Harjumaal on eesti helilooja. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal
· Parafoonia · Kaanon · Ühendab rahvamuusika elemendid kaasaegsete kompositsioonivõtetega · Helikobarad e klastrid, sosistamine, karjed Lepo Sumera (1950-2000) Aastakümnete järel, mil eesti muusikas valitses teravakõlalisus, mõjus tema muusika heakõlaliselt. Kasutab vähest muusikalist materjali. Muudab kujundit noothaaval; maagiline kordus. Vaatab teemasid justkui läbi luubi ja avastab uusi detaile. Peen tämbrimeel ja laitmatu tervikutaju. Väga hea instrumentide tundja. (Pala aastast 1981) Kirjutas kokku 6 sümfooniat. Armastab siduda elektronmuusikat akustilise muusikaga. ,,Südameasjad" algmaterjaliks südamest tehtud ultraheli ülesvõte, elektrooniline ja akustiline muusika, ruum, improvisatsioon. Erkki-Sven Tüür (sünd. 1959) Pani alguse Nyyd festivalile koos dirigendi Olari Eltsiga. Teda peetakse muusikaliseks arhitektiks peamised on muusika ülesehitamise printsiibid (vorm).
Tähtsus: kooli muusikaõpikute `Helisev maailm' autor.Teosed: ooperid `Imelugu' , `Ohver', `Süda'. Kammermuusikasari `Display' erinevatele pillikoosseisudele. Lepo Sumera (1950-2000) Aastakümnete järel, mil eesti muusikas valitses teravakõlalisus, mõjus tema muusika heakõlaliselt. Kasutab vähest muusikalist materjali. Muudab kujundit noothaaval; maagiline kordus. Vaatab teemasid justkui läbi luubi ja avastab uusi detaile. Peen tämbrimeel ja laitmatu tervikutaju. Väga hea instrumentide tundja. (Pala aastast 1981) Kirjutas kokku 6 sümfooniat. Armastab siduda elektronmuusikat akustilise muusikaga. ,,Südameasjad" algmaterjaliks südamest tehtud ultraheli ülesvõte, elektrooniline ja akustiline muusika, ruum, improvisatsioon. Toivo Tulev (1958) Toivo Tulev on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant ja kompositsiooniõppejõud, alates 2005. aasta sügisest kompositsiooniosakonna juhataja. Toivo Tulevi
Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. Sumera. Üks oma põlvkonna huvitavamaid heliloojaid ja kõrgelt hinnatud pedagoog. Tema kuus sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju - just seetõttu sobisid talle hästi suurvormid, eriti sümfoonia. Sündmuste kulg on Sumera muusikas sageli aeglane - ta uurib muusikalisi detaile justkui läbi luubi ning avab aegamisi nende uusi tahke. Lepo Sumera kujundimaailm on väga rikas - seal on poeetikat, meditatiivset rahu ning rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga.
annaabi.ee 
