Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Terava tipuga, matt, ovaalsed või munajad, Vahelduvad lihtlehed ümardunud või nõrgalt südaja alusega, leheserv Tipp tömp või pügaldunud ("ära hammustatud"), kahelisaagjas, pealt tumeroheline, alt hallikate tipu osas serv kahelisaagjas, läikiv, äraspidi karvasega. Leheroots kuni 2 cm pikk, munajad või ümmargused, terveservalise laikiilja karvane. Sulgroodne alusega. Noored lehed kleepuvad. Leheroots kuni 2cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Võrsed punakaspruunid, nii võrsed kui pungad karvased. Noored võrsed kolmekandilised, siledad,
2. Suurus: 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 80 cm 3. Tüvi, võrsed, oksad: võra noorelt munajas, hiljem silinderjasovaalne. tüvi tumepruun, vanas eas moodustub paks rõmeline korp. Noored võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid, heledate lõvedega. 4. Lehed ja pungad: Pungad äraspidimunajad, rootsulised, rohekaspruunid. Lehed vahelduvad lihtlehed, äraspidimunajad või ümmargused, tömbi või pügaldunud tipuga, terveservalise laikiilja alusega, tipu osas serv kahelisaagjas. Leheroots kuni 2 cm pikk. Noored lehed kleepuvad. 5. Õied ja viljad: õitseb märtsi lõpul - aprillis, enne lehtede puhkemist. Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel. Isasõied urbades, 3-6 kaupa võrsete tipus, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, lehtede kaenlas. Valminud käbid kuni 2 cm pikad, pruunid. Vili on üheseemneline lame pähklike, punakaspruun, kitsa tiivaga
Kiirekasvuline. Eluiga kuni 70 aastat. SANGLEPP ehk MUST LEPP Päritolu Kesk-ja Põhja-Euroopa, Lääne-Siber, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika Kõrgus 30-35 m Kasvukuju Võrsed võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid, heledate lõvedega Pungad pungad äraspidimunajad, rootsulised, rohekaspruunid vahelduvad lihtlehed, äraspidimunajad või ümmargused, tömbi või pügaldunud tipuga, terveservalise laikiilja alusega, tipu osas serv Lehed kahelisaagjas. Leheroots kuni 2 cm pikk. Noored lehed kleepuvad Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel. Isasõied urbades, 3-6 kaupa võrsete tipus, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, lehtede kaenlas. Valminud käbid kuni 2 Õied cm pikad, pruunid Viljad vili on üheseemneline lame pähklike, punakaspruun, kitsa tiivaga
SUURUS 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 80 cm. VÕRA Noorelt munajas, hiljem silinderjasovaalne. KOOR, VÕRSED Tüvi tumepruun, vanas eas moodustub paks rõmeline korp. Noored võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Pungad äraspidimunajad, rootsulised, rohekaspruunid. LEHED Vahelduvad lihtlehed, äraspidimunajad või ümmargused, tömbi või pügaldunud tipuga, terveservalise laikiilja alusega, tipu osas serv kahelisaagjas. Leheroots kuni 2 cm pikk. Noored lehed kleepuvad. ÕIED, VILJAD Õitseb märtsi lõpul - aprillis, enne lehtede puhkemist. Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügise. Isasõied urbades, 3-6 kaupa võrsete tipus, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, lehtede kaenlas. Valminud käbid kuni 2 cm pikad, pruunid.
Ümar- kumera piirjoonega lehetipp. Tömp- ilma teravikuta, enam- vähem lame lehetipp. Pügaldunud- väikese väljalõikega lehetipp. Lehe alus-Ümardunud alusega lehed. Südaja alusega lehed. Kiilja alusega lehed. Laskuva alusega lehel jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele. Varreümbrisel lehel roots puudub ja lehelaba alus ümbritseb taime vart. Varreümbrine leht võib olla tekkinud ka kahe vastaku rootsutu lehe labade liitumisel. Lehe serv-Terveservalise lehe serv on sirgjoone või kaare kujuline. Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega. Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. Hambuline- lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid
Ümar- kumera piirjoonega lehetipp. Tömp- ilma teravikuta, enam- vähem lame lehetipp. Pügaldunud- väikese väljalõikega lehetipp. Lehe alus-Ümardunud alusega lehed. Südaja alusega lehed. Kiilja alusega lehed. Laskuva alusega lehel jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele. Varreümbrisel lehel roots puudub ja lehelaba alus ümbritseb taime vart. Varreümbrine leht võib olla tekkinud ka kahe vastaku rootsutu lehe labade liitumisel. Lehe serv-Terveservalise lehe serv on sirgjoone või kaare kujuline. Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega. Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. Hambuline- lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. Täkiline-
soomuse tipp pikk, kitsas, lõpeb järsult nagu lõigatult, selle laius on 2...3 mm, serv peensaagjas. Käbi pikkus keskmiselt 9,4 cm. Esinemissagedus Eestis umbes 20%. P. abies var. europaea seemnesoomused rombjad, rombi külgmised nurgad sageli ümardunud, suurim laius enam-vähem keskel, tipp lõpeb 2...3 mm laiuse otsaga, mis on peensaagjas. Käbi pikkus keskmiselt 9,1 cm. Esinemissagedus Eestis umbes 75%. P. abies var. obovata seemnesoomused äraspidimunajad, laialt kumera terveservalise tipuga. Käbi keskmine pikkus on 8,9 cm. Esinemissagedus Eestis umbes 5%. P. abies f. deflexa seemnesoomused (pikalt) teritunud ja tagasipöördunud tipuosaga. P. abies f. squarrosa seemnesoomused käbi ülemises osas kumeralt tagasipöördunud. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 12 Võra kuju ja okste järgi eristatavad vormid: P. abies 'Viminalis' vitskuusk. Esimese järgu oksad normaalsed, teise järgu oksad rippuvad.
annaabi.ee 
