Neis õpetati kiriklike ainete kõrval lugemist, kirjutamist ja arvutamist. 1525. aastal trükiti esimest korda eesti keeles. Uus usuline vool nõudis usu õpetamist rahvale tema emakeeles ja käsiraamatud kirjutati eesti keelde. Eesti keskaegsed muutused põhinesid enamasti linnade kujunemisel, käsitöö ja kaubanduse arenemisel ning talupoegade elu muutustel. Linnadest said keskused, mis juhtisid maaelu ja riiki. Kaubandusega kaasnes tervailja kasvatus ja talupoegade raske eluolu ning töö. Samuti arenes ka kultuur ja haridus, levis rohkem ilmlikku õpetust ja usku levitati eesti keeles.
. Neis õpetati kiriklike ainete kõrval lugemist, kirjutamist ja arvutamist. 1525. aastal trükiti esimest korda eesti keeles selleks oli piibel. Koolis õpetati ka ristiusku siis hakkasid eestlased üha rohkem uskuma põrgu ja taevasse (hakkasid tekkima nõiad ja kuradid). Eesti keskaegsed muutused põhinesid enamasti linnade kujunemisel, käsitöö ja kaubanduse arenemisel ning talupoegade elu muutustel. Linnadest said keskused, mis juhtisid maaelu ja riiki. Kaubandusega kaasnes tervailja kasvatus ja talupoegade raske eluolu ning töö. Samuti arenes ka kultuur ja haridus, levis rohkem ilmlikku õpetust ja usku levitati eesti keeles,kuna tekkisid eesti keelsed trükid.Peale seda hakkas Eestis inimestel elu rakemaks minema kuna tekkis pärisorjus kus laksid kaduma lihtrahva õigused. Pärisorjuse kaotati alles 19. sajandil .
asuvad elama maale, maale rajatakse mõisad.Vana Liivimaa aja lõpuks on Eestimaa territooriumil 500 mõisa. Massiline maaleasumine sõltus sellest, mis toimus Lääne-Euroopas. XIV sajandil tekkisid seal manufaktuurid. Need tekkisid eeskätt linnades, Lääne-Euroopa linnades järelikult kasvas rahvastik Lääne-Euroopas. Seda elanikkonda oli tarvis ära toita. Lääne-Euroopa ise ei suutnud seda teha, küll aga käisid kaupmehed Liivimaal ja ostsid siit tervailja, selle eest maksti head hinda. Vasallid/läänimehed asusidki elama maale ja rajasid mõisad, sest teravilja kasvatusest sai suurt tulu. Teravilja hakati kasvatama üha laiemalt mõisa põldudel mõisa põlde rajati talupoegade maa arvelt Mõisa põlde harisid talupojad, neid hariti teotöö abil. Järelikult lisandus talupoegade kohustustesse teotöö. Põldude harimise eest talupojale ei makstud. Talupoegade olukord oli raske ja seetõttu üritati põgeneda - Linna
2499,1556906451 0,9678407 74 000 259,30 285,383725 29,61 1293,7062937063 0,7069315 18 500 121,52 152,238315 14,30 Segavilja müük, kg/ha Intercept -1151,736 Segavilja saagikus, kg/ha X1 1,298202 Kui segavilja saagikus suureneb 1 kg võrra ha koh Teravilja müügi osakaal kogumüügist X2 823,9021 Kui tervailja müügi osakaal kogumüügist suureneb Segavilja toodang, kg X3 -0,046936 Kui segavilja toodang suureneks 1 kg võrra, siis s Kasvupind kokku, ha X4 -1,642197 Kui kasvupind kokku suureneks 1 ha võrra, siis se Segavilja toodang kasvupinna kohta, kg/ha X5 -1,551877 Kui segavilja toodang kasvupinna kohta suurenek Segavilja kasvupind, ha X6 84,33279 Kui segavilja kasvupind suureneks 1ha võrra, siis
Edukad olid kuni teise sajandini, pärast seda nad laostusid, sest nad pidid sõtta minema (neist said proletaarid, kes läksid linna ja elasid juhutöödest). -) Villa 100-500 jugenit, said osaleda poliitikas (tänu oma maa omandile), villas tegid tööd orjad ja tööd juhtis orjade seast valitud valitseja nimega Villicus. Villad tootsid turu tarbeks. Ühel omanikul võis olla mitu villat. -) Latifundium 1000 jugenit, tegeleti tervailja ja karja kasvatusega. * II Käsitöö osatähtsus tõusis teisel sajandil e.Kr, said mõjutusi Kreeka käsitööst. * III Kaubandus Rooma linna varustamine tähtis. * IV Töö kaevandustes ja kivimurdudes kaevandati rauda, kulda jne, kuid kõige olulisemad olid vask ja hõbe rahaks. * 1. Sõjaväe koosseis muutus (talupojad palgaline sõjavägi) * 2. Rooma riik suurenes, enamus ei saanud ena osaleda Rooma riigi juhtimises. * 3
Hakati kartma uut reduktsiooni, seekord siis venelaste poolt. Mõisamajandus- Mõisapölde harisid teolised. 18 saj kõigist mõisakoormistest moodustas teoorjus/teokohustus (umebs 90 protsenti kogu mõisakoormistest. Talupojad hariisd siis mõispölde, töö oli ränk, päiksetõusust loojaguni. Peamine sunnimeeod olil ihtne ihunuhtlus, lisaks vahel ka vangistus ja rahatrahv. Mõisate majandustegevus oli üles ehitatud tervailja kasvatusele ja turustamisele. Mõisate laiendmine- 18 sajandi vältel pmst kahekordistus põllumaa kasutus. See toimus kahel viisil- talupoegade maa mõisastamine ja uute põllumaade kasutusele võtmine metsamaade arvelt ( polnud väga popp, sest oli suht raske). Mõisate turumajanadus orienteerus 18 saj esimesel poolel pigm lääne poole. Alates 18. saj keskpaigast kasvas hüppeliselt vene riigi osatähtsus (seotud suuresti Peterburi
annaabi.ee 
