Toimub nende summeerimine. Kui ühel ajal ärritatakse mitmeid naharetseptoreid, siis võime tunda neid valuaistingutena. Info salvestamine sensoorses mälus/ primaarses mälus / sekundaarses mälus / tertsiaarses mälus: Sensoorses mälus, salvestatakse info vaid mõnesajaks sekundiks. Unustamine algab kohe. Primaarses mälus salvestatakse info ajalises järjestuses, unustamine. Sekundaarses mälus info salvestatakse harjutamise teel, info kättesaadavus on aeglane, aga maht on suur. Tertsiaalse mälu puhul tuleb sagedasti harjutada, info kättesaadavus on kiire ja unustamist ei ole. Selgita, iseloomusta: Seljaaju ehitus ja funktsioonid: Informatsiooni vahendamine peaaju ja keha vahel, liigutuste juhtimine. Toruja kujuga, lüliline ja kõhreline Peaaju ehitus: Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju ehitus ja talitlus: Jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Koosneb erinevatest meelekeskustest, välispinnaks on ajukoor. Juhib meeleelundeid.
Valkude hüdrolüüs peptiidsidemete lõhkumine ehk primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub pepsiini abil HCl keskkonnas. 3. Individuaalsed valgud hemoglobiin ja müoglobiin. Heem tähtsain komponent on Raud. Ioniseeritud raud annab koordinatiivseid sidemeid. Üks nendest tekib O2 vaba elektroonpaari osalusel ja sel viisil seobki Hb transporditava molekulaarse O2. 3.1 Müoglobiin sisaldub lihastes. Omab tertsiaalse struktuuri (1 polüpeptiidahel). Mb omab 1 heemi grupp, 1 heem soib 1 hapnikumolekuli. Kuna sidumise sõltuvus O2 partsiaalrõhust on hüperboolne, suudab Mb intensiivselt töötavas lihases madala osarõhu juures (5 mmHg) vabastada O2, et lihasrakkude mitokondrite tsütokroomid toodaks ATP. Mb küllastub hapnikuga madala partsiaalrõhu juures. Mb on ehituse tõttu O2 spetsiaalsalvestaja ja ajutine depoo lihaskoe suure hapnikutarbe jaoks koomavate pingutuste korral.
Peptiidahela kõrvuti paiknevad lõigud võivad olla kas ühe- või vastaassuunalised. Vastavalt sellele eristatakse β-struktuuri paralleelset ja antiparalleelset vormi. 12. Valgu tertsiaarne struktuur – mõiste, aminohappejääkide külgahelate omadustest tulenevad tegurid, mis määravad antud valgu tertsiaarstruktuuri: elektrostaatilised jõud, vesiniksidemed, hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed vastastikused toimed, disulfiidsillad: Tertsiaalse struktuuri all mõistetakse igale valgule spetsiifilist viisi polüpeptiidahela kokku pakkimiseks, mille tulemsena tekib stabiilne, valgu bioloogilisi funktsioone täita võimaldav ruumiline konformatsioon. See kokkupakkimise viis ei ole juhuslik, vaid tuleneb otseselt aminohapete jääkide järjestusest polüpeptiidaehlas, st primaarstruktuurist. Jõud, mis tingivad igale valgule spetsiifilise kokkupakkimise viisi, tulenevalt peamiselt
Nad suunavad raseduse säilimist ja organismi ettevalmistust sünnituseks. Östrogeen stimuleerib piimanäärmete teket, progesteroon säilitab emaka sisekesta ja surub alla emaka kokkutõmbed ning takistab kollaskeha taandarengut. Proteiinhormoon säilitab kollaskeha. Miks raseduse ajal kollaskeha ei taandarene ja jätkab hormoonide tootmist- toodab progesterooni, mis on raseduse säilitamiseks vajalik hormoon Emaka sisekest menstruatsiooni ajal-tertsiaalse foliikuli teeka ja granuloosa valmistavad östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta follikulaarfaasi. Sekretsioonifaas tekib kollaskeha progesterooni ja östrogeeni mõjul. Kollaskeha taandarenemisel väheneb progesterooni tase ja algab menstruaalvere jooks. Hormoonide eritumise vähenemisel on ka vähene tagasiside hüpotalamus-hüpofüüsi süsteemile ning see tekitab automaatselt uue tsükli Suurim rasestumise tõenäosus-Suguühe toimub ovulatsiooni päeval või paar päeva enne seda.
progesterooni. Progesteroon tekitab emakas limaskesata sekretsioonifaasi. Kui munarakk ei viljastu, hakkab kollakeha ca 10 päeva peale ovulatsiooni taandarenema kuni asendub sidekoega- valkjaskeha. Munaraku viljastamisel kasvab ta läbimõõt kuni 3 cm. GONADOTROPIINIDE MÕJU NAISELE Follitropiin(FSH) stimuleerib munasarjafolliikuli kasvu ja arengut. Lutropiin(LH) kutsub esile ovulatsiooni ja reguleerib kollaskeha arengut ja hormooniproduktsiooni. MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON Tertsiaalse follikuli teeka ja granuloosa valmistavad peamiselt östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta proliferatsioonifaasi. Sekretsioonifaas e kollaskehafaas tekib kollaskeha progesterooni mõjul. Kollaskeha taandarenemisel väheneb ka östrogeenide ja progesterooni tase, algab menstruaalverejooks. Hormoonide eritumise vähenemisel on vähene ka nende tagasiside hüpotalamus- hüpofüüsisüsteemile ning see tekitab automaatselt uue tsükli. NAISSUGUHORMOONID Östrogeenid(olulisem östradiool)
annaabi.ee 
