Ilmselt kõige tõsisemad probleemid on hetkel Lähis-Idas, kus käib endiselt sõjategevus. Arvatakse, et USA täidab maailmas maailmapolitseiniku rolli. USA'l on suur tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste mõjutamisel, samuti osales ta mitmes sõjalises operatsioonis kriisikolletes, mis tõstas küsimuse, et kas USA üritab luua endale meelepärast maailmakorda. Paljud riigid on üritanud sellele ülemvõimule vastu seista. Kolmas maailm näitas oma vastumeelt terroriaktidega. Võib arvata, et ilma terrorismita ei üritaks USA täita ka maailmapolitseiniku rolli. Lisaks eelnevale on maailmas ka suured globaalprobleemid, eelkõige kolmandas maailmas. Üks suurimaid on kindlasti ülerahvastatus, mis omakorda põhjustab näljahädasid ja tõsiseid haiguseid nagu seda on AIDS. Hiinas suudetakse natukene ülerahvastust kontrolliall hoida. Kuid probleemid ei ole ainult kolmandas maailmas, arenenud riikides on üheks suurimaks
c) Ei tunnista Sunnat (vaid osaliselt tunnistatakse). d) Palverännakukoht Karbala linn Iraagis. Islami fundamentalistid islami sissid islamistid Liikumine tänapäeval: a) Tahavad taastada islami traditsioonilisel kujul. b) Ainuke seadustekogu on Koraan. Eiravad antud riigi (kus tegutsevad) seadusi, seega satuvad seadusega vastuollu. c) Ususõjad võtavad täht-tähelt. d) Eesmärk saavutatakse sõdadega, terroriaktidega, kohalike tapmistega. Sufism (Türi vennaskond dervisid): a) tekkis 8. saj b) Seotud müstikaga rõhutab inimese sisemaailmale. c) Jumalateenistusel kasutatakse muusikat ja tantsu. Vahhabiidid kõige rangem suund (põhiliselt Saudi-Araabia).
(kolonialismivastane) terrorilaine algas 1920. ja lõppes 1960. aastatel, kolmas (uusvasakpoolne) terrorilaine algas 1960. aastatel ja lõppes 1980. aastatel ning neljas (religioosne) terrorilaine algas 1979. aastal ning kestab tänapäevani Anarhistliku terrori laine sai alguse anarhistide sügavast rahulolematusest Vene ühiskonna reformide aeglusega ning arusaamast, et revolutsionääride varasemad katsed vallandada ülestõuse mitmesuguste kirjutiste levitamise abil olid ebaefektiivsed. Oma terroriaktidega püüdsid nad lõhkuda käitumisnorme ja tõekspidamisi. Vägivalla sihtmärkideks said riikide tippametnikud ja riigipead. Narodnikute poliitiline organisatsioon Rahva Tahe korraldas mitu kõmulist atentaati, mis tipnesid 1881. aasta 1. märtsil Aleksander II tapmisega. Riigi liigne jõukasutus pidi anarhistide arvates ühiskonda polariseerima ja viima ülestõusule. Terroriaktide toimepanemisel eelistasid terroristid dünamiiti ja tavaliselt hukkusid terroristid oma töö sooritamisel.
Tsaarivõim pidi midagi ette võtma. Nikolai II allkirjastas manifesti ,,Oktoobirmanifest". Tsaar lubas kokku kutsuda riigiduuma ehk seadusandliku organi, mis piiraks selle kaudu veidi ta võimu. Venemaal lubati kinnitada demokraatia ja ühinemis- ning koosolekuvabadus. Liberaalne kodanlus ja haritlased olid rahul. Venemaal tekkis kiirelt palju parteisid. Oli ka palju rahulolematuid. Rahul ei olnud sotsialistid, sest nende meelest lubas manifest rahvale liiga vähe. Nad tegelesid terroriaktidega ja õhutasid rahvast väljaastumistele. Veel olid rahulolematud monarhistid, kelle meelest tsaarivõimu piiramist ei tohiks olemas olla. Nad moodustasid oma paremäärmuslikke organisatsioone, mille ühine nimi on Mustsada. Nad kavandasid terroriakte, mis oli suunatud eelkõige liberaalsete vaadetega inimeste vastu. Tsaarivalitsus kasutas sotsialistide vastu vägivalda, et see maha suruda. Mustsada sai tegutseda tsaarivalitsuse vaikival heakskiidul, sest nad tegutsesid
kutsuvad riike üksnes koostööle. See käib ka Venemaa kohta. Brüssel on avatud koostööle kõigi riiklidega, sealhulgas ka Venemaaga tingimusel, et austatakse rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. EL suutis oma Naabruspoliitikat kohendada 2011. aastal seoses “Araabia kevade” sündmustega. Nüüd vajab EL oma Naabruspoliitika uut kohendamist seoses Ukraina konflikti, Euroopa põgenikekriisi ja terroriorganisatsiooni “Isölamiriik ISIS” hiljutiste veriste terroriaktidega nii Lähis-Idas kui Pariisis 13. novembril 2015. On selge, et selliste superülesannetega on EL suuteline toime tulema vaid senisest veel suurema ühtsuse ja koostöövalmidusega. - 44 - EKSAMIKÜSIMUSED ÕPPEAINES “EUROOPA LIIDU NAABRUSPOLIITIKA” (Koostas J. Värk, PhD) 1. Mis on Euroopa Liidu (EL) naabruspoliitika eesmärgiks ja millel põhinevad EL-i suhted naabruspoliitika sihtriikidega ? 2
annaabi.ee 
