UUSAJA FILOSOOFIA Koostaja: Merili Rohulaid 17. Sajand Lõppesid ususõjad Kinnistus uus territoriaalriikide süsteem Paavstivõim kaotas oma tähtsuse Esikohale tõusis valitseja Prantsuse valitsejad kõige tähtsamad Kasvas linnakodanluse osatähtsus Filosoofias hakkas olulist rolli mängima mõistus Olulised on ka loomuõigluslikud käsitlused Tähtsaks muutusid loodusteaduslikud meetodid Tähtsamad Filosoofid Rene Descartes Galileo Galilei Francis Bacon Isaac Newton Rene Descartes Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Ta oli prantsuse matemaatik,
sajandil. 15. Sajandi lõpul loodigi Wormsi riigipäev, mis hakkas rakendama keisri seadusi ja Rooma õigust. Kõrgkeskaja I poolel koostas Ike Repow “Saksi õiguspeegli” (Sachsenpiegel), mis oli nii kriminaatsiviil kui lääniõiguse kogu ja mida mõndel aladel kasutati veel 19. sajandilgi SÜNDIK kõrgem ametnik, kes tegeleb õigusalaste küsimustega. NOTAR VAENUS INKVISITSIOONIPROTSESS: RIIK JA ÜHISKOND „Rändav kuningas“.Territoriaalriikide tekke algus Hommage, consilium et auxilium. Immuniteet. VERFASSUNG: õiguslike reeglite kogum, mis organiseerib inimeste elu. Kirikliku abielu kujnemine ja valdavaks saamine toimus aja jooksul, Keskaja I poolel polnud veel valdav. Abieluviisid: > MUNT: andis naise mehe perekonna ja mehe võimu alla ning naine andis mehele kaasavara, mees andis MORGENGABE (mõttelise osa varandusest kui naine peaks leseks jääma).
Põhja-Eestis. 2. Saksa ordu Liivimaa valdused u 55 000 km23. 3. Tartu piiskopkond u 9600 km24. 4. Saare-Lääne piiskopkond u 7600 km2 Liivimaa maahärrad olid õigustatud ajama täiesti iseseisvat poliitikat, ilma et nad oleks kohustatud konsulteerima mõne enda naaberriigiga. Praktiline elu seadis aga piiranguid ja poliitilise rahu ja edukuse huvides oli üksteisega erinevates küsimustes kokku leppida. Keskaegsel Liivimaal rajatud territoriaalriikide haldusjaotus tugines suures osas vallutuseelselt halduslikule korrale. Kui vallutajad omavahel maid jagasid, ei defineerinud nad valdusi mingite piiripunktide kaudu, vaid lähtudes olemasolevatest kihelkondadest ja maakondadest. Näiteks leppisid 1220. aastatel Mõõgavendade ordu ja tolleaegne Eestimaa piiskop kokku, et esimene saab Sakala ning viimane Ugandi ja Kesk-Eesti väikealad jagatakse.Keskaegse Eesti
1455- Milaano saadab oma püsiesindaja Prantsusmaa õukonna juurde. Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu 1487 - Aragoonia ja Kastiilia (Hispaania) saadavad saadiku Inglise õukonna juurde. 16. sajandi lõpuks muutub püsivate esindajate vahetamine normiks, v.a.nt. Püha Rooma keiser. Burgundia hertsog Philippe Hea (1396 1467) ajal kehtestatakse Burgundia õukonnas rangealluvusjärjekord ning tseremooniad. Varauusaegsete territoriaalriikide kujunemise ja keskvõimu tugevnemisega ühtlustatakse nii diplomaatias kui protokollis ja etiketis kehtinud reegleid. Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu Prantsusmaa kuningas François I (1494 1547) kõiki seisusi hõlmav hierarhia ehk nn. "rangide tabel". Protokoll inimeste järjekord riigis vastavalt nende tähtsusele. Prantsusmaa kuningas Henri III (1551 1589) kehtestab 1585. aastal enda kuningliku isiku kohtlemise täpsustatud reeglid ja õukonna riietumise korra.
Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ning sisse ja väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult kaotati sisetollid, tee ja sillamaksud, rajati kanaleid ja maanteesid, et luua ühtset majandusruumi. Soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskohta. Euroopa kesk ja uusaja piiril 8 Territoriaalriikide kujunemine Varauusajal muutusid keskaegsed isikupõhised riigid institutsioneeritud riikideks. Tänu rahvusriikide loomisele tugevneb kuningavõim seisuste esinduse ja kiriku arvelt. Valitseja omab tähelepanu riikluse kandjana, aga tema kõrval on palju võimuinstitutsioone. Valitsemine bürokratiseerub järkjärgult, mis puudutab kõigepealt maksu ja sõjaväekorraldust.
Hispaania pärilussõda (1701-1713/14) pärilussõja põhjuseks Hispaania haru väljasuremine, viimane alaarenenud Habsburg pärandas Hispaania Bourbonitele (1700). Prantsusmaa saavutas lõuna suunal oma välispoliitilise eesmärgi. Habsburgide Austria ja Püha Saksa-Rooma Keisririik: Püha Saksa-Rooma keisririik (1519- 1648). Reformatsioon lõhestas riigi jäädavalt. Territoriaalvürstid saavutasid oma poliitilise sõltumatuse. Tsentraliseerimine toimus territoriaalriikide tasemel. Püha Saksa-Rooma keisririik jäi detsentraliseeritud riigiks, ametlikult ühendas riiki keiser, kelle kuurvürstid valisid (valiti alati Austria Habsburg-monarh). Keisril ei ole Saksamaa aladel reaalset võimu, et ennast maksma panna. 1648 - ... : Vestfaali rahu järel Püha Saksa-Rooma keisririik eksisteeris vaid paberil (kuni 1806), reaalselt on Saksamaa killustunud enam kui 300ks/350ks territoriaalriigiks, mis on praktiliselt sõltumatud
annaabi.ee 
