Ancient régime kuni Prantsuse revolutsioonini. Keskaja kestvuse määramine sõltub sellest, millist elementi sellest me tähtsustame. Klassikalise määratluse järgi on keskaja sees kolm alaperioodi: Varakeskaeg kuni 11. saj Kõrgkeskaeg 11.-13. saj Hiliskeskaeg 13.-15. ja 16. saj vahetus 11. saj algas kiire majanduslik ja demograafiline tõus, tekkis talupojaühiskond ja ülikkond ning linnad. 13. saj lõpus hakkavad tekkima territoriaalriigid. Renessanssi protsessid on seega alguse saanud varem. Keskaegne inimene leidis, et ta elab lõpuajastul tänu kristlikule maailmapildile, millelele on omane lõplikkus. Kristuse taastulemist oodati peagi. Maailma mõistmises on oluline usk, et lõpp tuleb homme, kui just mitte täna. Vahel kardeti rohkem, nt enne aastat 1000 loobuti isegi kroonikate kirjutamisest, sest teati, et kohe tuleb lõpp. Samas ei loobutud katedraalide mitmesajaaastatest
tegeles raha pumpamisega. Rahvas oli tema arvates valel teel, et nad ostavad indulgentse ja 15 sellega üritavad end lunastada, selle asemel, et end muuta. Ta alustas oma usureformatsiooni 1517 (Luteri konfessioon ja -kirik). Tema ideed levisid eelkõige Saksa aladel (Püha Saksa-Rooma keisririik & Saksa territoriaalriigid, vürstiriigid). Autoriteeti oli tal tänu sellele, et ta oli nii Wittenbergi ülikooli teoloogia professor piibli erialal kui ka Augustiinlaste munk. Trükikunsti olemasolu tõttu ja tema karisma tõttu just rahvas teda kuulama hakkaski. Selle tulemusel hakkasid Saksamaa aladel rahvarahutused. Esialgne eesmärk ei olnud tal tegelikult uue konfessiooni loomine. Luteri usu põhimõtted ta leidis, et indulgentside kaudu ei saa patust puhastatud ja et õndsaks teeb vaid jumala arm (usk)
Oluline vaherahu on Augsburgi usurahu (1555): kohalik territoriaalvürst määrab oma alamate usutunnistuse. Usuvabadus kehtib riigilinnades. Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. Usurahu puudus: kehtis ainult kat ja luterlaste puhul ei laienenud kalvinistidele. Peale Augsburgi usurahu on II vaheaeg (1556 1618). Püha Saksa-Rooma keisririik eksisteerib nüüd vaid paberil. Detsentraliseeritud Saksamaal kujunevad tsentraliseeritud territoriaalriigid (üle 300). Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne- ja Lõuna-Saksamaal. Eranditeks on usuvabadus Böömimaal ja Ungaris. Vastureformatsiooni käigus kujunevad välja tulevase sõja peamised osapooled: 1) Protestantlik unioon (1608): protestantlikud riigid ja võimalikuks toetajaks Prantsusmaa; 2) Katoliiklik liiga (1609): katoliiklikud riigid, mis toetuvad Habsburgide dünastiale ja paavstile. Kolmekümneaastane sõda (1618 1648)
poliitiline võim. (riik tugevneb!) 4. Paavst ja Jesuiidid jätkasid oma intensiivset tegevust kõikjal (edu nt. Poolas) Kolmekümneaastane sõda Saksamaal Eellugu (1556-1618): - Saksamaa tähtsus Euroopas kahaneb - Ametlikult eksisteerib Püha Saksa-Rooma keisririik (tegelikult järjest rohkem vaid paberil), mida juhib Habsburgide dünastia (Pärisala Austria). - Kuna keisrivõim on nõrk, Detsentraliseeritud Saksamaal kujunevad tsentraliseeritud territoriaalriigid (valitseja kohalik vürst või hertsog). Habsburg-Keisri võim kahaneb saksamaa aladel (va Austrias) - Usuline sallimatus kasvab nii erinevate konfessioonide vahel kui ka nende sees. - Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne- ja Lõuna-Saksamaal (Baier 1563, Austria alad 1576-1600, Reinimaal 1583). - Usuvabadus Böömimaal ja Ungaris - Pfalzi kalvinistist kuurvürsti juhtimisel algab saksamaa, madalmaade ja tsehhi (böömi- ja määrimaa) protestantide omavaheline koostöö.
· Metslus, barbaasus, tsivilisatsioon. Metslus ja barbaarsus kuuluvad riigieelsesse perioodi. · Jahimeeste ja kogujate ühiskond anarhistlik demokraatia. Põllupidajate baasil tekkinud territoriaalne ühiskond. Moodne territoriaalriigi tekkimine. TERRITORIAALROLL · Uute oluliste tingimuste tekkimine tõi vajaduse riigi tekkimiseks. Territooriumiroll. Territoorium ongi see tingimus, mis hakkas inimkoosluste jaoks mängima olulist rolli. Riigid tekkisid alguses kui territoriaalriigid. Ka eksisteerivas riigis on territoriaalküsimus päevakorras pidevalt. Nt Eesti Vene piir. Perekonnakeskne tähendus. Arenguperioode tähistatakse erinevalt. Põhiskeem on siiski hästi ühine. Ühiskond areneb, võimaluste juurdetulek, mingid tegurid mängivad väiksemat rolli, mingid suuremat, ühiskond vajab uut organisatsiooni. Tekib riik, mis esmalt identifitseerib ennast läbi territooriumi. Uus organisatsioon nõuab mõneti uur korda
annaabi.ee 
