Muinsuskaitseseadus §33, §30 lg 1 Norm ja säte ei ole samad asjad!!! (Norm on laiem kui säte). ATS AÕS jt 5. november 2008 KOV üksuste nim. territoriaalkorporatsioonideks, neil on oma maa-ala, püsiv elanikkond, iseseisev eelarve, juhtkond. Ka riiki nim korporatiivseks ühikuks. Riigil on rahvas, aga KOVil on püsiv elanikkond, aga mitte l iikmeskond (nagu korporatsioonil). Legislatuuri legislatiivakt Ekskutsiooni eksekutiivakt Autonoomse territoriaalkorporatsiooni legislatiivakt Seadus kitsas tähenduses Õiguskorras riigi poliitilise süsteemi primaarse elemendi õigustloov akt Intra legem (contra legem, praetor legem) korras antud õigustloov akt Õiguskorras riigi poliitilise süsteemi sekundaarse elemendi preetor legem lubatud korras antud normatiivakt A. PROF R.NARITSA järgi (ÕE lk 103 - 109): 1) avaliku õiguse õigusnormid (+ selle valdkonna õigusharude ja õiguse instituutide järgi)
KOV üksuste piirid tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja need peavad olema kantud riigi maakatastri kaardile. Haldusüksuste piiride teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister. Kõiki valla- ja linnaelanikke kui vastavata territoriaalkorporatsioonide liikmeid ühteliitvaks õiguslikuks ja ideeliseks sidemeks on nende territoriaalne kuuluvus vastavasse KOVüksusesse. KOVüksust kui territoriaalkorporatsiooni iseloomustab ka territoriaalvõim- igaüks, kes tema territooriumil viibib, on allutatud korporatsiooni võimule. Haldusüksuste piiride muutmise alused ja korra sätestab ETHS. Kõige suuremad muudatused KOVüksuste osas võivad olla erineva ulatusega. Kõige ulatuslikumad muutused leiavad aset juhul kui on tegu KOVüksuse õigussubjetsuse lõppemisega. See võib toimuda KOVüksuste ühinemisel või ka jagunemisel. Nii ühinemisel kui
Põhiõigusvõime – KOV üksustel ei ole 18. Kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium KOV üksuste piire nimetab PS § 158. ETHS loeb piire haldusüksuse, seega ja KOV üksuse müistesse kuuluvaks. KOV üksuse piirid tähistatakse VV poolt kehtestatud korras ja need peavad olema kantud riigi maakatastri kaardile. Haldusüksuste piiride teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister. KOV üksust kui territoriaalkorporatsiooni iseloomustab ka territoriaalvõim-igaüks, kes tema territooriumil viibib, on allutatud korporatsiooni võimule. Eestis pole unitaarriigi põhimõttest(PS § 2 lg 2) tulenevalt PS-ga kooskõlas haldusterritoriaalse autonoomia loomine. Haldusüksuste piiiride muutmise alused ja korra sätestab ETHS. Territoriaalsed muudatused KOV üksuste osas võivad olla erineva ulatusega(intensiivsusega). Kõige intensiivsema ulatusega- KOV üksuse õigussubjektsuse lõppemine(KOV üksuse ühinemise
Kollegiaalsed organid: rahvas, riigikogu, VV, riigikohus. Ülejäänud on monokraatsed organid. Võrdtasemelisuse põhimõte: sisemiselt organisatsioonilt peamiselt vabad ja teostavad ise PS-ga neile antud osa riigivõimust pädevust. (2.ptk Rahvas) §27 Kodakondsus I Sätestus: PS §8 II Mõiste 1. Õigussuhe: suverääni ja isiku vaheline õigussuhe. 2. Faktiline suhe: riik on abstraktsioon. Abstraktsiooniga ei saa faktilist suhet pidada. 3. Staatusteooria: õiguslik omadus, territoriaalkorporatsiooni riik-liikmelisus. III Eesti kodanik/eestlane Eristamise alus tuleb välja §36 lg3/1. kodakondsusel on integreeriv mõju. IV Kodakondsuse omandamine Sünd: ius sanguinis (verega) VS ius soli (territoriaalpm). Ius sanguinis on põhimõte §8 alusel. Ius soli puhul Eestist leitud laps, kelle vanemad pole teada, on eestlane. Naturalisatsioon: kvoot VS erilised teened. V Kodakondsuse kaotamine Avalduse alusel ära võtmisega või teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Probleemiks topelt
Nendeks on avalik- õiguslikud korporatsioonid, asutused ja sihtasutused ehk fondid. Nimetagem siinkohal, et teooria tunneb ka reaal- ja liitkorporatsioone, mida Eestis ei ole. Avalik-õiguslikke korporatsioone on kahesuguseid esiteks territoriaalkorporatsioon. Siia kuuluvad ühendused, mille liikmeskond on määratletud territoriaalse põhimõtte alusel (näiteks küla, vald jt). Liikmeskond on avalik-õigusliku territoriaalkorporatsiooni olulisim tunnus. Teine avalik-õigusliku korporatsiooni liik on personaalkorporatsioon. Nende liikmeskond kujuneb kas vastava kutseala ühendusena või siis vabatahtlikkuse alusel teatud huvi põhimõttel. Kutseala personaalkorporatsioonidena võib nimetada näiteks advokatuuri ja notarite koda. Korporatsiooni autonoomia on korporatsiooni õigus luua enda jaoks (st oma liikmete jaoks) õigust üldnormide näol. Sellist õigust nimetatakse ka statuudiõiguseks.
laiemad suhted; teooria pärit isiku ja kuninga vahelistest suhetest) - Faktilise suhte teooria kodakondsus on faktiline suhe riigiga, millel on lihtsalt õiguslik tagajärg (raske ette kujutada, milline näeb välja faktiline suhe juriidilise isikuga) - Staatuse teooria kodanikud on territoriaalkorporatsiooni liikmed (staatus kui liikmelisus) Põhiseaduse järgi omandatakse kodakondsus: - Sünnijärgselt - Ius sanguinis (,,vereõigus") - Ius soli (,,maapinna õigus") Eestis saab nii kodakonduse ainult leitud laps; kehtib pigem USA-s - Naturalisatsiooni kaudu (kodakonduse andmise otsustab lõpuks Vabariigi Valitsus) Kodakondsus kaotatakse:
annaabi.ee 
