ja kirik Kuni 1620 toimus Eestis kirikuelu allakäik. Kui Eesti läks Rootsi võimu alla, algas vaimulikus elus uus tõusuperiood. Neid, kes luterlust ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine. Luterlust peeti Rootsis riigikorralduse üheks tähtsamaks tugisambaks. Usk polnud inimese eraasi, vaid riikliku tähtsusega küsimus. Tallinnas ja Riias loodi linnakodanike initsiatiivil omaette luterlik kirikuorganisatsioon juba enne Liivi sõda. Kujunesid välja territoriaalkirikud. Eestimaa kirikujuht oli piiskop, keda kirikuvalitsemisel abistas konsistoorium ehk kirikuvalitsus. Liivimaal oli kirikujuht superindentent, keda toetas konsistoorium. Saaremaa kirikukorraldus sarnandes Liivimaa omaga. 6) Haridus ja kirjasõna- talurahva haridus, kõrgem haridus, Eestikeelne kirjasõna Korraldati Forseliuse seminar, kus õpiti usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. Eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine
. 2. Keelati ära kõik teised usundid ja usuvoolud nii emamaal kui ka Rootsi võimualustes provintsides, Rikkujatele erinevad karistused, mitte tunnustajaid ähvardas riigist välja saatmine. 3. Keskvõim jälgis küll rangelt, et kogu riigis kehtiks üksnes luteri usk, kuid kiriku organisatsioonilisele ühtsusele pikka aega tähelepanu ei pööratud. Mistõttu kujunesid Rootsi eri osades üksteisest sõltumatud luterlikud kirikuorganisatsioonid ehk territoriaalkirikud. 4. Eesti territoriaalkirik lähtus Rootsi mudelist: kirikujuhiks piiskop, kirikuvalimistel abistas teda ainult vaimulikest liikmetest koosnenud konsistoorium, tallinna linn allus raele. 5. 1) patronaadi õigus – pastori ametisse kutsumise õigus. 2) kontroll kiriklike majandusasjade üle, mõisnike hulgast valiti kiriku eestseisjad. 3) kiriku eestseisjad ja pastor moodustasid kirikukohtu -> valve kiriku distsipliini järele. 4) Liivimaal ja
omasid rüütlimõisa. Rüütelkonnad on grupeeritud perekondade järgi, kõige põlisemad suguvõsad on esmajärgulised ning hilisemad on teisejärgulised. Maanõunike kolleegium- Püsivalt tegutsev ametiasutus, mis koondas enda kätte rüütelkonna oluliste asjade ajamist. Kolleegium koosnes maanõunikest (Landraat). 12 liikmeline selstkond (Jeesuse 12 apostlit). Saaremaal oli ainult 4 maanõuniku. Puudus sisemine kihistus. Luterlikud territoriaalkirikud: Territoriaalkirik- Teatud poliitilise üksusega territoriaalselt kattunud kirikuorganisatsioon, mida (kas osaliselt või täielikult) valitsesid selle poliitilise üksuse ilmalikud võimukandjad. Kohalikud Luterlikud territoriaalkirikud jagunesid kaheks tüübiks: 1) Rootsi ja Eestimaa kubermangus: episkopaalse teeitoriaalkiriku tüüp: piiskop ja puhtvaimulik konsistoorium. 2) Saksa aladel ja mujal Eesti ajal: konsistoriaalse
Süsteem oli riigi seisukohalt väga efektiivne, võimaldas välja selgitada edukamaid. Teatud teenistusastmest alates kaasnes aadliseisus, enamasti kaheksandast astmest. Aadliseisus jaganes pärilikuks ja isiklikuks aadliks. Isiklik aadel tähendas, et need isikud olid tõstetud aadliseisusesse, aga ta ei saanud seda seisust edasi pärandada. Pärilik aadel ei olnud suletud seltskond, need, kes teatud teenistusastmele olid jõudnud, said samuti päriliku aadli seisusesse. Luterlikud territoriaalkirikud Kehtis põhimõte, et ühel territooriumil peab olema ühe usuvoolu ainuvalitsus. Kirik varauusaegses ühiskonnas oli riikliku tähtsusega institutsioon, religioon oli osa riiklikust ideoloogiast. Kiriku kaudu kontrolliti alamaid. Oluline roll kommunikatsioonis. Rootsi riigis oli luterlus riikluse alustalaks, religioon oli oluline riiklik küsimus. Rootsi riigis oli olulisel kohal luterlik usuühtsus. Riik jälgis, et usk oleks ühtne, aga
Suurbritanniast oli saanud Euroopa suurvõim ja tema ei olnud huvitatud sellest, et Venemaa jõuab Läänemereni. Huvi oli, et Eesti- ja Liivimaa ei jääks Venemaa kätte. Moodustus teatav liit. Turu rahuleping 1743- lõpetas järjekordse Rootsi-Vene sõja, lõpetas 1741-1743 kestnud sõja nende 2 vahel See leping omakorda kinnitas jälle balti eriõigusi. 4. Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710. aastat. Haldusjaotus. Riiklik võimuaparaat. Rüütelkondade omavalitsus. Luterlikud territoriaalkirikud. Linnad. Õiguskorraldus. Kohtukorraldus. Kommunikatsioon Heinrich Claus von Fick- läks Rootsi võimu alt Vene poolele. Tegeles Vene keskasutussüsteemide loomisega- kollegiumidega- eri elu valdkondades. Saadeti Siberisse, siis sai uue võimu korral jälle tagasi (1743). Konglomeraatriik- Riigitüüp, mis hülmab erinevaid regioone, mis on riigi tuumalaga erinevates õiguslikes sidemetes. Vene keisririik oli ka konglomeraatriik. Samamoodi oli ka Rootsi 17. sajandil. 1710
annaabi.ee 
