Jaamahoone Aastail 1904 - 1907 rajatud jaamahoone on 20. sajandi alguse puitarhitektuuri väljapaistev näide. Hoone omapärasemaks osaks on 216 m pikkune puitdekooriga kaunistatud katustatud perroon. Jaamahoonet ei kavandatud siiski tüüpilise kõrgema klassi vaksalina, vaid suvituslinna vaksalile ja platvormile soovitati anda kuurortlik ilme, nõuti ka eraldi ruumi või hoonet keisri tarvis. Historitsistlik jaamahoone koosneb mitmest osast: reisjatehoonest, imperaatoripaviljonist, kaetud terrassist ja katustatud perroonist. Raudteejaam on ehitatud keiser Nikolai II valitsemisajal. Nikolai II sidusid Haapsaluga ennekõike lapsepõlvemälestused ja väikelinna tuntus tema õukonnas. Raudteejaama tulevik Käivad arutelud raudteeliikluse taastamise kohta. Hinnanguliselt maksab ligi 70 kilomeetrise raudteelõigu taastamine umbes 35 miljonit eurot. Juhtumisi raudteel 1926. a. suvel toimus raudteel õnnetus, kus "wiinastatud olekus"
saj I poolest pärit barokiarhitektuurile ning ühtlasi sisaldab fragmente renessansist. Sellest tulenevalt on hoonel sümmeetriline, veidi ümardunud üldkuju. Ainulaadne vormikate voluutfrontoonidega ning uuk-ja termakendega kõrge murdkelpkatus ilmestab mõisa veelgi võimendades tähelepanu pöörama detailidele ning rikkalikule ornamentikale. Lõunapoolset esifassaadi (Joonis 2) kujundab lai sepisvõrega terrass, mille külgedelt tõusevad trepid. Terrassist kummalegi poole jäävad suurte kaarakende ning poolsammastega kinnised verandad, mille katustel on meandrimotiiviliste rinnatistega rõdud. Ka põhjafassaadi (Joonis 1) keskel on rinnatisega terrass, millelt laskub trepp jõele. Et jõepais on tänapäeval alla lastud, siis ei tundu maaliline trepp ja hoone peegeldus enam nõnda kaunitena. Terrassi kohal teisel korrusel on kolme akna laiuselt rõdu. Võrreldavat
18.saj I poolest pärit barokiarhitektuurile ning ühtlasi sisaldab elemente palladionismist. Sellest tulenevalt on hoonel sümmeetriline, veidi ümardunud üldkuju. Ainulaadne vormikate voluutfrontoonidega ja uuk-ja termakendega kõrge murdkelpkatus ilmestab mõisa veelgi võimendades tähelepanu pöörama detailidele ning rikkalikule ornamentikale. Lõunapoolset esifassaadi kujundab lai sepisvõrega terrass, mille külgedelt tõusevad trepid. Terrassist kummalegi poole jäävad suurte kaarakende ning poolsammastega kinnised verandad, mille katustel meandrimotiiviliste rinnatistega rõdud. Ka põhjafassaadi keskel on rinnatisega terrass, millelt laskub trepp jõele. Terrassi kohal teisel korrusel kolme akna laiuselt rõdu. Võrreldavat dekooriküllust ei leidu ühelgi tolleaegsl Eesti mõisamajal rääkimata selle kõrgetasemelisest teostusest. Mansardilikku katust ääristab lai räästakarniis, seinad on liigendatud pilastrite ja
kõrgused kaljusse raiutud Ramses II kujud. Hiigelskulptuuride kõrval on väiksemad figuurid. Peasissekäigu kohal nisis seisab päikesejumal Ra kuju. 2 korda aastas tungib tõusva päikese kiir templi sügavuses asuvasse pühamusse ja valgustab Ramses II , ja jumalate liivakivist skulptuure. Kaljuhaudade juurde kuuluvad templid asetsevad väljas, haua sissekäigu läheduses, kaljuseina sees. akuulud on kuninganna Hatshepsuti terrasstempel: koosneb 3-st üksteisest väljakasvavast terrassist. Neid seob omavahel pikaldane tõus. Tema tempel oli kavandatud hiigelsuurena , sulab kokku järsu kaljuse mäega. Sambad templile iseloomulik joon. Kõige tüüpilisemad sambavormid on lootos-, papüürus- ja palmisambad (egiptuse taimede jäljendused). Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Tüves kujutab taimevart, kapiteelid lahtiseid või kinniseid õisi. Hiljem võeti kasutusele liiliamotiivid, kujunes liiliakapiteel
selge eeskuju kõigile Uue riigi ajal ehitatud templitele. Suurt tähelepanu pöörati Uue riigi I poolel ka haudehitistele, siingi kujunesid üheks tähtsamaks komponendiks sambad. Hauakamber paiknes tavaliselt kaljumassiivi sügavuses, selleni pääses aga läbi suurejoonelise templikompleksi. Silmapaistvamaks näiteks on Hatsepsuti ( oli naisvaarao 18. dün. ajal ) haudehitised Deir - el - Bahri orus Teeba lähistel ( ar. Senmut ). Kompleks kujutas endast grandioosset kolmest sammastega terrassist koosnevat ehitist, milleni viis Hatseosuti näoliste sfinksidega äärestatud tee. Terrassid olid omavahel ühendatud liugjate pandustega. Ka siin toimus ehituse tajumine aegamööda, kuni kaljudeni välja, nii et jäi mulje, nagu oleks kogu kompleks kaljust väljaspoole kasvanud. Egiptuse uue riigi rengu jagas kahte ossa 14. saj. I poolel eKr. valitsenud vaarao Amenhotep IV, suur usureformaator, kes viis vana religiooni asemel sisse päikeseketta kultuseks ja