kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke. Enne remonditöödega alustamist teostatakse soojustehnilisi uuringuid Termografeerimine võimaldab avastada soojalekke ja külmasildade kohad kontaktivabal meetodil ilma piirdeid lõhkumata. Küllaltki tavaline on, et termopildil on näha külmad alad ruumi seina, lae ja põranda nurkades (nn geomeetrilised külmasillad), kuhu ei pääse ligi ruumis levivad õhuvoolud. Välisseina nurkades lisandub sellele ka suurem jahtumine, kuna nurga välispindala on oluliselt suurem sisepinnast. See tähendab seda, et hoolimata soojustuskihi ühtlasest paksusest ei ole seina
juba alates eelmise sajandi 20. aastatest. Samas suurendab see süsteem ka korterivaldaja huvi soojapidavust suurendada. Kuigi soojasõlmes on regulaator, mis reguleerib kütet vastavalt välisõhu temperatuurile, ei saa üks automaat reguleerida kõikidele parajat temperatuuri. Kujuneb nii, et kellelgi on külm ja ta nõuab suuremat kütet. Tagajärjeks on osa korterite ülekütmine jällegi üks energia raiskamise võimalus! Laen aitab säästa Kui maja välisseinte termografeerimine näitab märgatavat soojuse väljavoolu, siis oleks põhjendatud maja välisseinte soojustamine, kuid ikka ja jälle küsitakse, mis see kõik maksma läheb. Ent vaatame asja ka teisest küljest. Kui näiteks 80 korteriga majas on kaheksa viimase aasta jooksul kulunud soojust 6280 MWh, siis varsti kehtima hakkava hinnaga + käibemaks nõuab see tarbijalt enam kui 3,7 miljonit krooni, aga seda kulutust justkui ei märgatagi. Ometi ei jää ka see hind püsima!
kontrollil programmi poolt väljastatava info kohta. Programm näitab ära temperatuuri ja niiskusgraafikud piirdes, kondensaadi tekkimise ja hallituse ohu, väljakuivamise näitajad jt. 49 ... SOOJUSKAO HINDAMINE: Hoone soojuskadu saab hinnata Arvutustega Katseliselt (mõõtmistega) Katseliselt on võimalik hoone soojuskadusid mõõta spetsiaalsete seadmetega (termografeerimine) Termopildistamine on eraldi tegevus, millega on võimalik määrata hoone soojapidavust, soojalekkeid, trasside isolatsiooni seisundit jt. Termograafia: 1)soojapidavustest (hoone väljastpoolt normaal- või ülerõhus) 2)alarõhutest (imiteerib 50 Pa tuulesurvet) 3)ülerõhutest blowerdoor / suitsumasin. Termograafia puhul on oluline aruande interpretatsioon. 50
tehtud termograafiliste mõõtmistulemustega. Hoone normaaltingimuste mõõtmine tuleb läbi viia töötava ventilatsiooniga. Kui hoones on suur alarõhk (näiteks väljatõmbeventilatsioon + ebapiisav arv värskeõhuklappe), siis näeb õhulekkekohtade mõju pinnatemperatuurile ka ilma täiendava alarõhu tekitamiseta. 6.2 Tulemused 6.2.1 Mõõtmistulemused Termografeerimine viidi läbi 16 uuritavas elamus. Termografeerimised viidi läbi peamiselt seestpoolt, kuna seestpoolt termografeerimine võimaldab paremini hinnata külmasildade kriitilisust. Väljastpoolt termografeerimine, mis võimaldab visualiseerida külmasildade ulatust ja peamisi paiknemiskohti, viidi läbi valitud elamutes. Palksein on soojuslikult homogeenne tarind, kus probleemseid konstruktiivseid külmasildu esines üldiselt vähe
Kuiv liiv 0,25 Saepuru, lubja segu 0,10 Krohv 1,0 3.2 Tulemused 3.2.1 Termograafia mõõtmistulemused Hoonepiirete termograafilised mõõtmised tehti 20-s uuritud puitkorterelamus. Termografeerimised viidi läbi peamiselt seestpoolt, kuna seestpoolt termografeerimine võimaldab paremini hinnata külmasildade kriitilisust. Väljastpoolt termografeerimine viidi läbi valitud elamutes, väljastpoolt termografeerimine võimaldab visualiseerida külma- sildade ulatust ja peamisi paiknemiskohti. Palksein on soojuslikult homogeenne tarind, kus probleemseid konstruktiivseid külmasildu esines üsna vähe. Konstruktiivsed külmasillad paiknesid eelkõige palkseina ja kivitarindite liitekohas (Joonis 3.4)
annaabi.ee 
