· "Suur on, Jumal, su ramm" · "Piibu jutt" · "Kalevipoja sündmustik" Friedrich Reinhold Kreutzwald · Sündis 26.detsembril 1803 Virumaal · Folklorist ja etnoloog · Lauluisa · Vana targa mehe võrdkuju · Suri 25.augustil 1882 Tartus Looming · "Kalevipoeg" · "Kilplased · "Reinowadder Rebbane" · "Mihkel Põllupapp" Johannes Voldemar Veski · Sündis 27.juunil 1873 Vaidaveres · Oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog. · 1920-1940 ilmus Veski osalusel 36 oskussõnastikku. · 1918 avaldati esimene ÕS (170 lk, 20 000 sõna). Ferdinand Johann Wiedemann · Sündis 18.märtsil 1805 · Wiedemann suhtles eesti rahvusliku liikumise tegelastega, toetas "Kalevipoja" avaldamist ja levitamist, propageeris ühtset kirjaviisi ja redigeeris Piibli keelt. · Peale eesti keele uurimise jätkas Wiedemann ka akadeemikuna teiste soome-ugri keelte uurimist, koostas grammatikaid, sõnaraamatuid, aitas
uuendused ei tohiks liiga palju erineda tegelikust keelekasutusest, peaksid sobima olemasolevasse keelesüsteemi, pooldasid keele loomulikku arengut. Aaviku uuenduslikku keelekasutust viljelesid nooremad haritlased: Villem Grünthal-Ridala, rühmitus Tarapita. JOHANNES Voldemar Veski keelekorraldajana Erialalt loodusteadlane, keeleteaduses iseõppija, hiljem pedagoog, keeletoimetaja, terminoloog, keelekorraldaja, Tartu Ülikooli eesti keele lektor, hiljem professor ning ETA akadeemik • „Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest“ – artikkel 1913 – milles: keel kui elusorganism, mis areneb ise ja Veski • selle radikaalne ja järsk muutmine pole õige • hindas kirjakeele selgust ja reeglipärasust • oluliseks pidas tarbe- ja teaduskeelt
käänet, nende hulgas ka sihitav e akusatiiv. Käändsõnad jaotatud kümnesse käändkonda ja need 42 tüüpkonda. See pole aga kõige õnnestunum süsteem. Ta tahtis oma grammatikas eristada tugevalt õiged ja valed vormid. Ta soovitas de-mitmust, sid-lõpulisi vorme mitmuse osastava puhul. Hermann taunis võõrsõnu ega pidanud laenamist sõnavara rikastamisel heaks võimaluseks. 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. (1873-1968) Terminoloog, kirjakeele korraldaja, sõnaraamatutegija, Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja, TÜ eesti keele lektor ja professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Tema eestvedamisel otsustati, et kasutusele võetavad uued vormid peavad olema tegelikult kasutusel, rahvale mõistetavad ja otstarbekad. Veski jaoks oli keel info, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest" Keel kui elusolend: tärkab, areneb, kasvab, varistab jääke maha, suureneb, tiheneb
(eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keele põhisõnavara hulka. Ta toimetas ajakirju "Keeleline Kuukiri" ja "Keeleuuendus", avaldas "Uute sõnade sõnastiku", "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku", "Keeleuuenduse äärmised võimalused", "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika". ·Johannes Voldemar Veski- 1873-1968. Oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog. Koostas õigekeelsussõnaraamatu. ·Jaan Tõnisson- 1868-1941. Oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Postimehe peatoimetaja. Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda,
Kõigil kirjeldatud andmebaasiplatvormidel on olemas päringuvahendid, mille abil saab näiteks terminist lähtuvalt kätte sellise mõiste definitsiooni, mida see termin tähistab: tabelis mõistenumbri järgi, XML-is samasse mõistekirjesse kuulumise järgi, graafis nende tippude vahelise serva kaudu. Konkreetsed tehnilised lahendused ei ole siinse käsitluse teema, siin on oluline meelde jätta ainult kaks asja: igasugused teisendused on võimalikud, ja terminoloog peab lihtsalt teadma, mida ta tahab. Teiseks tuleb sõnastiku saamiseks termineid veidi ümber paigutada ja vajadusel viidetega varustada. Mõistepõhises baasis on kõik sünonüü- mid ehk üht mõistet tähistavad erikujulised terminid ühes mõistekirjes. Sõnastikus peaksid nad jõudma igaüks oma tähestikulisele kohale ja viitama ülejäänud sünonüümidele koostaja valitud viisil. Seni on sõnastikes kasutatud vähemalt järgmisi viitamisviise koos oma eeliste ja puudustega: