MOLEKULAARMOOTORID 1) Motoorsete valkude (=molekulaarmootorite) mõiste, funktsioneerimise põhimõte, esindajad ja molekuli ehitus. Motoorsed valgud e. mootorvalgud - valgud, mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATP hüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad mootorvalgud pöörduvalt assotiseeruma/dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad/roomavad mööda polümeeri; roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Müosiin koosneb 2 raskest ja 4 kergest ahelast (vt. pilt slaidilt 24) 2.) Mikrotuubulite koostis (NB! tubuliin), ehitus, geomeetria, polaarsus . Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad. Düneiini ja kinesiini koo...
translatsiooni protsessis pöördtranskriptaas. Pöördtranskriptaasi toimel sünteesitakse cDNA, mis lülitub integraasi toimel uude genoomi kohta ja vanasse kohta jääb geen samuti alles. Seega retrotransposoonid sisaldavad lisaks pöördtranskriptaasile ka integraasi (sama funktsioon mis transposaasil transposonides) ja Gag valgu geeni (viirustes osaleb viirusosakese struktuuri moodustamises), mis on mõlemalt poolt piiratud terminaalsete kordustega. Terminaalsetes kordustes esinevad lühikesed osad (5-10 bp), mis esinevad kõikidel transposoonidel, samuti 250-600bp pikad kordused (ingl long terminal repeats, LTR). Seega retroviirused võiksid olla transposoonid, mis on omandanud viiruste kesta valku kodeerivad geenid (või vastupidi). Mitteviiruslikud retrotransposoonid on varieeruva pikkusega, LTR puuduvad, täispikk koopia sisaldab pöördtranskriptaasi geeni. Näiteks maisi retrotransposoon Mu (mutator) paljuneb nii
Raku kasvu suund on määratud tselluloosi fibrillide asetusega rakuseinas. Kasv võib olla ekspansioon (kõikides suundades võrdne) ja elognatsioon (ühes suunas). Ekspansiooni korral paiknevad tselluloosi fibrillid korrapäratult, elongatsioonil risti kasvusuunaga. 19. Kus toimub tselluloosi süntees? Milline on tselluloosi süntaasi kompleksi struktuur? Mis määrab tselluloosi fibrillide asetuse rakuseinas? Plasmamembraanis paiknevates terminaalsetes ensüümkompleksites, mis katteseemnetaimedes moodustavad rosette. Substraadiks on UDPGlc. Rosett koosneb 6st subühikust, iga subühik omakorda tselluloosi süntaasist. Tselluloosi asetuse rakuseinas määrab rakumembraani alll asetsevate kortikaalsete mikrotorukeste asetus. 20. Kus toimub rakus ristseoseliste glükaanide (hemitsellulooside) süntees Golgi kompleksis 21. Nimetage ligniini koostises esinevad peamised monomeerid. Milline keemiline struktuur on kõigi monomeeride koostises
partiklis asuma terviklik genoom. Mehhanism, mille abil virioni pakitakse üks koopia igast genoomi segmendist, seni veel ebaselge. On teada, et segmentide sorteerimine ja pakkimine leiab aset mRNA tasandil (enne negatiivsete ahelate sünteesi). mRNAde selekteerimine toimub tõenäoliselt viirus-spetsiifiliste cis-signaalide (mis on igas mRNAs unikaalsed?) äratundmise teel: need signaalid asuvad mRNA 5'- ja 3'-terminaalsetes regioonides (ca 190 b, k.a. inverteeritud järjestused, mis võivad moodustada "panhandle" struktuuri); oluline osa pakkimissignaalist võib olla ka 5'-cap struktuur (pakitakse ainult cap1- struktuuriga mRNA-sid, mitte capeerimata või cap2-struktuuridega mRNAsid). Viiruse valkudest on sorteerimisel ja pakkimisel tõenäoliselt olulised mRNA-sid siduvad valgud: esialgu seonduvad mRNAdele reoviiruse µNS ja/või 3 valgud; hiljem seondub ka NS valk.
Dn/dt pindala A ajaühikus läbinud osakeste arv; dc/dx-aine kontsentratsioonigradient teelõigul x; D-difusioonikoefitsient. Vee ja veeslahustunud ainete vahetus vere ja kudede vahel sõltub vereplasma ja koevedelike valkude osmootse rõhu ja kudede hüdrostaatilise rõhu ja kapillaaridsisese vererõhu vahekorrast. Lümf ja lümfivool. Lümfisoonte võrgustik algab umbsete kindasõrmetaoliste terminaalsete terminaalsete lümfikanalitena diameetriga u 10-30 nanomeetrit. Rõhk terminaalsetes lümfisoontes on 10-15 Pa. Suurte lümfisoonte seintes on silelihasrakke ja klapid, mis suunavad lümfivoolu perifeeriast tsentrumi suunas. Lümf on koostiselt sarnanae vereplasmale, valgusisaldusega 10- 20 g/l, mis on vereplasma omast madalam, mineralisatsioon on sarnanae vereplasmale. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valk ja seedetraktist lümfi imenudnud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi u. 2 liitrit, kuid lümfi voolamiskiirus on väike.
Joonkiirus= mahtkiirus/ristlõike pindala= Q/A Mahtkiirus on kõigis veresoonkonna osades sama, kuid joonkiirus on kapillaarides väiksem (nende kogu ristlõikepindala on suurem) ning suurtes veresoontes sellega võrreldes kiirem, kuid üldiselt, võrreldes üht suurt ja üht väikest soont, on suures voolamine aeglasem. Takistus aordis, suurtes arterites ja arteriharudes ei moodusta üldisest takistusest üle 1/5, sest neil on suur diameeter(?). Terminaalsetes arterites ja arterioolides on takistus peaaegu pool kogutakistusest, tingitud nende diameetri vähenemisest, mida paralleelselt lülitatud sooned kompenseerida ei suuda. ¼ takistusest on põhjustatud kapillaaride poolt. Veenulite takistus on 4 % ja ülejäänud veenide oma 3%. 34) Vererõhk veresoonkonna eri osades, vererõhu mõõtmise meetodid. Vererõhk on jõud, mida veri avaldab veresoone seinale pinnaühiku kohta.
sidemete lagundamist tselluloosi fibrillide ja ristseoseliste glükaanide vahel. (Olemasolevate teadmiste järgi I tüüpi rakuseinaga taimedes venivuskasv on reguleeritud XET aktiivsuse ja ekspansiinide poolt, II tüüpi rakuseinaga taimedes peamiselt ekspansiinide poolt. ) 26. Kus toimub tselluloosi süntees? Milline on tselluloosi süntaasi kompleksi struktuur? Mis määrab tselluloosi fibrillide asetuse rakuseinas? Toimub plasmamembraanis paiknevates nn. terminaalsetes ensüümkompleksides, mis katteseemnetaimedes moodustavad rosette. Tselluloosi süntaasi ei ole õnnestunud puhastada ja saada aktiivsel kujul. Sisaldavad neli kõrgelt konserveerunud järjestust nii puuvillas kui bakterites, mida loetakse UDPGlc siduvateks.(Tselluloosi puhul on substraadiks UDPGlc, millele liidatakse glükoos jäägid). tselluloosi süntaas kompleks 6 subühikust, iga subühik koosneb kuuest tselluloosi süntaasist
Pärast homoloogide lahkuminekut anafaasis eralduvad kohe ka kromatiidid. Nende jaotumisel tütarrakkude vahel on neli kombinatiivset võimalust. Kombineerumise tulemusena on tütarrakus 50%-lise tõenäosusega vastava kromosoomipiirkonna osas uniparentaalne disoomia (uniparental disomy) st. mõlemates homoloogides paiknevad antud piirkonnas ühelt vanemalt saadud alleelid. Mitootilisi kiasme kirjeldatakse kõigis kromosoomipiirkondades, kuid kõige sagedamini terminaalsetes alades. Inimesel on nende sageduseks antud 1/1000 raku kohta. Viimasel ajal oletatakse aga, et mitootiline krossingover võib somaatilistes rakkudes tegelikult märksa sagedamini toimuda. Arvatakse, et mitootiline krossingover võib aset leida ka embrüonaalse arengu kõige varasemates järkudes. Kui see toimub aga hilisemates postsügootsetes jagunemistes, siis tekib vaid osades rakkudes mingi ebatavaline imprintingu (vanemspetsiifilise geeniekspressiooni) muster. Sünaptoneemne
annaabi.ee 
