1904. aastal palus Prantsuse valitsus tuntud psühholoogidel Alfred Binet'l ja Theophile Simon'il töötada välja mõõdupuu koolilaste vaimse taseme määramiseks ja seda eelkõige selleks, et eraldada rumalamad lapsed targematest ning parandada sellega õpetamise efektiivsust. See panigi aluse esimesele intelligentsustestile, mida algselt nimetati selle loojate järgi Binet-Simon'i intelligentsustestiks ning, mis hiljem (1916) sai testi inglise keelde adapteerinud Ameerika psühholoogi Lewis Termani koduülikooli järgi nime Stanford-Binet skaala. See skaala leidis laialdast kasutust ning on sama nimetuse all tuntud ka tänapäeval, viimati revideeriti seda 1985. aastal (5). Testi loojate ülesandeks ei olnud uurida terviklikku nähtust, mida võiks kutsuda intelligentsuseks, vaid ennustada laste edasijõudmist koolis ja selleks see test kõlbas. Madalamad skoorid ennustasid halba edasijõudmist paremini, kui kõrged head. Algselt
igas olukorras väga erinevaid strateegiaid versus väljakujunenud stiil, ehk püsivalt sarnaste strateegiate eelistamine. T.stiil ei väljendu väga paindlikel inimestel, eelkooliealistel, täiesti uudes olukorras olijatel. Meestel pigem võitle-ja-põgene, naistel pigem hoolitse-ja-sõbrune- käitumine. Kohanemisnäitajad: psühholoogiline heaolu (ja heaolutaseme muutus!), hakkamasaamine sotsiaalses elus, kehaline tervis. Termani pikaajaline uurimus: isiksuseomaduste mõju elueale ja tervisele. Väiksem risk: meelekindlatel ja vähem rõõmsameelsetel! (võimalik, et kasutasid teistsuguseid kohanemisviise kui madala meelekindlusega lapsed/uuritavad) Isiksus: süsteem, mis koosneb iseloomujoontest ja dünaamilistest protsessidest (infotöötlus, toimetulek, tahe, emots regul, identiteedi kujunemine jm), mille kaudu iseloomujooned mõjutavad indiviidi psühholoogilist funktsioneerimist.
Elutee põhimõte 2 Peamine tegur, mis mõjutab eluteed ja inimarengu tulemusi, on bioloogiliste ja sotsiaalsete üleminekute ajastamine, kui need on seoses kultuuriliselt määratletud eaga, rolliootusega ja võimalustega, mis tulevad ette elutee jooksul. Vastav uurimismudel on see, mis võrdleb vara ja hilja saabunuid teatuid üleminekul, arvestades nende endist eluteed. Näiteks analüüsisid Elder, Shanahan ja Clipp (1994) uuesti hilisemaid andmeid subjektide kohta Termani klakkikalisest tööst Geeniuse geneetilised uuringud (kõik subjektid väga kõrge IQ-ga) ja võisid näidata märkimisväärseid erinevusi täiskasvanu hilisemas arengus, sõltuvalt varasest või hilisest sõjaväeteenistusse astumisest sõja ajal. Siin on mõned hilise astumise kahjud: -Kõrgem lahutuse ja lahuselu risk -Pettumusega tööelu ja eluaegse sissetuleku kaotus Kehalise tervise kiirem allakäik, märgatav eriti pärast 50.eluaastat
aastal palus Prantsuse valitsus tuntud psühholoogidel Alfred Binet'l ja Theophile Simon'il töötada välja mõõdupuu koolilaste vaimse taseme määramiseks ja seda eelkõige selleks, et eraldada rumalamad lapsed targematest ning parandada sellega õpetamise efektiivsust. See panigi aluse esimesele intelligentsustestile, mida algselt nimetati selle loojate järgi Binet-Simon'i intelligentsustestiks ning, mis hiljem (1916) sai testi inglise keelde adapteerinud Ameerika psühholoogi Lewis Termani koduülikooli järgi nime Stanford-Binet skaala. See skaala leidis laialdast kasutust ning on sama nimetuse all tuntud ka tänapäeval, viimati revideeriti seda 1985. aastal. In 1916, Terman adopted William Stern's suggestion that the ratio between mental and chronological age be taken as a unitary measure of intelligence multiplied by 100 to get rid of the decimals. The resulting "intelligence quotient" became known as the "IQ" and is now
lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete suuremal määral kui ülesannete lahendamine, suurendades valmisolekut jõupingutuseks. kergete ülesannete Kuigi motivatsiooniga on seotud veel väga palju küsimusi, pole kind- lahendamine. lasti vale arvata, et andekate laste maksimaalse arengu kindlustamisel mängi- vad motivatsioon ja jõupingutus väga olulist rolli. Juba Termani longituud- uuringus kõrge IQ alusel valitud 150 edukamat ja 150 vähem edukat ini- mest erinesid eeskätt visaduse, eesmärkide saavutamise, eesmärkidevahelise integratsiooni, enesekindluse ja alaväärsustunde olemasolu või puudumise poolest. Ka Nobeli laureaatide elu ja tegevust käsitlevates uuringutes ning
annaabi.ee 
