silinderpinnaga. Joonisel 5.1.2.1 a, b on näha lauaterituspingid, mida valmistatakse erinevates modifikatsioonides pöörete arvuga 2500 - 3000 p/min ja tarbitava võimsusega 0,5 - 1,5 kW. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html Joonis 5.1.2.1 Lauaterituspingid: a - tavaline, b - teritusnurga kahepoolse seadega http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html Joonis 5.1.2.2 Sammasterituspink http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html a - hõõritsa teritamine; http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
ga, siis külglõikamisel on see väärtus 0,6 ja otslõikamisel 5-6. 3. Lõikuri teravus lõiketöötlemisel (puidu treimisel) on lõikeriista teravusel oluline tähtsus ning kaua töötanud lõikur nürineb ning töö sooritamiseks võrreldes algperioodiga tuleb kasutada peaaegu kaks korda suuremat jõudu. Lõikuri teravuse püsivuse suurendamiseks kasutatakse seetõttu lõike servadel eriteraseid. 4. Teritusnurga suurusest - väikese teritusnurga puhul on puidu kiudusid kergem läbi lõigata, kuid siis on tera osa õhuke ja võib kergesti murduda. Suurema teritusnurga puhul on lõikejõud suurem, kuna teratipu kõverusraadius on suurem. 5. Puidu niiskus - niiskussisalduse piirides 0 - 30%-ni on niiskema puidu kõvadus peaaegu kaks korda väiksem. Tänu sellele on niiskema puidu kiudusid kergem läbi lõigata, sest puit on plastilisem. Niiskuse suurenemine üle 30%
Saelehe paindumine võib esile kutsuda ka hammaste murdumise. Liiga pingutatud saeleht võib töötamise ajal vähimagi kõrvalekalde puhul puruneda. Saehamba lõikeosa geomeetria on analoogne meisli lõikeosa geomeetriaga , kuid nurkadel on erinevad väärtused. Teritusnurk peab tagama hamba küllaldase tugevuse, et ületada materjali vastupanu lõikamisele ja seejuures ise mitte puruneda. Tavaliselt võetakse see nurk võrdseks 600, kõvemate materjalide korral on teritusnurga väärtus natukene suurem. Esinurk avaldab mõju laastu tekkele. Kõvade materjalide lõikamiseks võetakse esi-nurga väärtuseks 00, sitkete materjalide korral 120. Käsisaelehtedel tuleb 25 mm kohta 17...20 hammast, mis annab hamba sammuks 1,3...1,6 mm. Mida paksem on lõigatav toorik, seda suuremad peavad olema hambad, ja vastupidi, mida õhem on materjal, seda väiksemad peavad olema hambad. Tööst peab osavõtma vähemalt 2...3 hammast
Puidukäsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid . Puidu raiumine . Puidu töötlemine kirve abil : Raiumine – kasvava puu mahavõtmine, okste laasimine Tahumine – Ümarpuidule kuju admine näit. palkmaja ehitamine Lõhkumine – küttepude lõhkumine . Kirveste liigid : Raiumiskirves Tahumiskirves Lõhkumiskirves Kirveste liigid erinevad üksteisest : Tera kuju poolest Tera teritusnurga poolest Varre pikkuse kuju ja varretamisnurga poolest . Kirve varretamisnurk sõltuvalt tüübist : Raiumiskirves 850 Tahumis kirves 75…800 Lõhkumiskirves 900 Kirvevars valmistatakse lehtpuust (kask, vaher, saar) Vars kinnitatakse kiiluga . Liimeister ehk laastunuga Kasutatakse ümmarguste, õõnsate ja nõgusate pindade töötlemiseks .
78 Meisli tööosa on kiilu kujuga (joon. 79a). Kiilu töös võib eristada kahte põhitunnust: a) kiilu telg ja kiilu alusele rakendatud jõu mõjusuund on risti tooriku pinnaga; sel juhul materjal lõhestatakse (joon. 79b). b) kiilu telg ja kiilu alusele rakendatud jõu mõjusuund moodustavad tooriku pinnaga nurga, mis on väiksem kui 900; sellisel juhul eemaldatakse tooriku pinnalt laast (joon. 79c) Lõikeprotsessi skeem meisliga töötamisel: a jõu jaotumine kiilule; b teritusnurga mõju lõikeprotsessile; c laastu moodustumine raiumisel ja meisli geomeetria. joon. 79 Lõikeosa kuju (joon. 79c) ja teritusnurk määravad meisli geomeetria. Tahku, mida mööda lõikeprotsessis libiseb laast, nimetatakse esitahuks, tema vastas asuvat tahku - tagatahuks. Esi- ja tagatahu lõikumisel tekib lõikeserv. Meisli tagatahu ja töödeldava pinna vahelist nurka nimetatakse taganurgaks -
annaabi.ee 
