nägemisrakud kolvikesed & kepikesed. Nendes on eriline aine, mis valguse toimel laguneb. Selle tulemusena tekib rakkude erutus, mis suundub nägemisnärvi kaudu peaajusse, kus tekib valgusetaju. Kolvikesed reageerivad erinevatele värvustele ja nende abil tajume esemeid värvilisena. Kepikesed aga reageerivad nõrgale valgusele ja võimaldavad näha hämaras. Nõrgas valguses paistavad esemed mustvalgena, sest kepikestes tekkiv signaal ei anna infot valguse värvuse kohta. Inimise silmas teravustatakse kujutis silmaläätse fookuskauguse muutumise teel. Silmalääts on elastne, selle serva ümbritseb lihas, mis võib läätse kokku suruda. Surumisel muutub silmalääts kumeramaks ja selle fookuskaugus väiksemaks. See esineb lähedale vaatamisel. Kaugele vaatamisel on silmaläätse pingutav lihas lõtv ja objektidest tekib terav kujutis võrkkestale. Vananedes väheneb paljude inimeste silmaläätse elastsus ja läätse ümbritseva lihas ei suuda
Linnavaade on pildistatud kinnisema avaga (f/8) ja pilt on jäänud tervikuna terav. Teravussügavust mõjutab ka objektiivi fookuskaugus (focal length) ehk läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Mida lühem on fookuskaugus (nt 28 mm), seda suurem on teravussügavus. Ehk siis ühe avaarvu korral on teravussügavus 28 mm fookuskaugusega suurem kui 300 mm puhul. Pildi teravussügavus on ka seda suurem, mida kaugemale teravustatakse; mida lähemal on pildistatav objekt, seda väiksem on terav ala pildil (vt näidispilti lapsega). Osates neid näitajaid kasutada, saab vastavalt soovile teha foto mitut eri moodi. Nt kui pildistatakse liikuvat objekti, on lühema säriaja (nt 1/250) ja suurema avaga (nt f/4) see võrdlemisi terav. Lühike säriaeg eeldab aga häid valgusolusid või suuremat ISO tundlikkust. Kasutades pikemat säriaega (nt 1/30) ja kitsamat ava (nt f/11), võib objekt olla udukogu, kuigi
1) Lülitage sisse goniomeetri skaala valgustus alusel oleva lüliti 1 abil. 2) Teravustage niitristi kujutis okulaari 2 pööramisega. 4 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT Joonis 19.3 3) Teravustage pikksilm lõpmatusse ja kõrvaldage parallaks. Lõpmatusse teravustamine on vajalik vaadeldava kujutise tekkimiseks paralleelsetest kiirtest. Pikksilm teravustatakse lõpmatusse fokuseeriva kruvi 10 keeramisega nii, et pikksilmal oleva skaala (4) nooniuse "0" ühtiks “ ∞ “- kriipsuga. (Võimaluse korral teravustatakse pikksilm kaugele esemele.) Selliselt teravustatud pikksilmas ei tohiks suurt parallaksi esineda. Parallaks seisneb selles, et niitristi ja eseme (antud juhul kollimaatori pilu) kujutised tekivad erinevates tasapindades. Kui liigutada silma okulaari ees vasakule- paremale, siis parallaksi korral need kujutised nihkuvad teineteise suhtes
kaugusel , teine kaugusel jne. Heledate rõngaste jaoks saame valemist (6), et esimene hele rõngas tekib kaugusel (k' = 1), teine kaugusel jne. Siit on näha, et ..., s.t. heledad ja tumedad rõngad vahelduvad. Antud töö ülesandeks on tasakumera läätse kõverusraadiuse määramine Newtoni rõngaste mõõtmise kaudu. Selleks asetatakse klaasplaat ja lääts mõõtemikroskoobi lauale nii nagu joonisel 36 ning teravustatakse mikroskoop õhukihi ülemisele pinnale, s.t. läätse sfäärilisele pinnale. Valguse juhtimiseks õhukihile on mikroskoobi objektiivi ja uuritava läätse vahele asetatud 45o nurga all vaatesihi suhtes tasaparalleelne klasplaat P. Valgusallikast tulnud kiired peegelduvad plaadilt P läätsele. Sealt tagasi peegeldunud kiirtest satub osa läbi plaadi P mikroskoobi objektiivi ning seetõttu on mikroskoobis näha tugevalt suurendatud Newtoni rõngaste kujutised
karakteristikud. 11 6. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud Teravussügavus- esemeruumi teravussügavus on esemeruumi kahe tasandi vahemaa, mida mõõdetakse piki võtteobjektiivi optilist telge ja mille ulatuses esemed kujutavad fotomaterjali valgustundlikul kihil küllalt teravalt (hajumisringi läbimõõt ei ületa lubatavat väärtust). Kui objektiiv teravustatakse hüperfokaalkaugusel paiknevale esemele, asub teravussügavuse piir lõpmatuses, sel juhul võib öelda, et teravussügavus on lõpmata suur. Pildistamisel on väga oluline õigesti kasutada teravustamist. Nii nt. otsides optimaalse teravustasandi ja muutes sobivalt objektiivi valgusava, on võimalik praktiliselt ühesuguse teravusega kujutada kõiki plaane pildistatava objekti suvalise ulatuse korral, ja vastupidi, piiratud
on tunneliefekt. 21. Elektronmikroskoobi tööpõhimõte? Elektronmikroskoobis ei kasutata objekti läbivalgustamiseks valgusvihku, vaid seda kiiritatakse läbi elektronkimbuga. Seejärel tekivad objektist suurendatud kujutise elektronläätsed. Elektronmikroskoop suurendab uuritavaid objekte sadu kordi tugevamini kui valgusmikroskoop. 22. Rastermikroskoobi tööpõhimõte. Rastermikroskoobiga teravustatakse elektronkiir elektronläätsedega objekti pinnale mikrotäpiks. Rida-realt hakkavad kallutuspoolid hälvitama kiirt üle terve objekti pinna. Selle mikroskoobi suurendused ei küüni elektronmikroskoobi omadeni, kuid annab sügavusteravuse ja kujutised tunduvad ruumilised. 23. Tunnelmikroskoobi tööpõhimõte. Tunnelmikroskoobi puhul skaneerib objekti pinda üliteravaks söövitatud metallteravik.
Seejärel sooritatakse instrumendi algne loodimine ümarvesiloodi järgi. Nivelliir suunatakse latile sihiku ja visiiri abil, mille järel teravustatakse iga kord lati kujutis fokuseerimiskruvi abil ja mulli otste kujutised aknas ühildatakse elevatsioonikruvi pööramise abil. Vajaduse parandatakse akna valgustatust vesiloodi
keha jaoks läbimatu sein, milles toimub osakese leiulaine amplituudi A eksponentsiaalne kahanemine. Kui sein on piisavalt õhuke, siis võib laine amplituud seinas mitte langeda nullini. See aga tähendab, et laine läheb mingi tõenäosusega seinast läbi. Elektronmikroskoop on seade esemest kujutise saamiseks elektronilainete abil, mille lainepikkust saab kiirendava pinge U tõstmise teel vähendada, sest = h /(2meU)1/2. Rastermikroskoobis teravustatakse elektronkiir objekti pinnale mikrotäpiks ja seda täppi nihutatakse rida- realt üle uuritava pinna. Sellist protseduuri nimetatakse skaneerimiseks. Kujutise saamine toimub seega mitte objekti osadest samaaegselt vaid järgemööda. Tunnelmikroskoobis skaneeritakse objekti selle pinna ligidal hoitava ülipeene teravikuga. Elektronid lähevad tunnelefekti vahendusel pinnalt teravikule. Seda üleminekut registreeritakse kui elektrivoolu (nn. tunnelvoolu)
võrrand kirjeldab osakese leiulaine amplituudi kahanemist neeldumisteguriga = {2m (U E)}1/2/ seaduse A = A0 e- x järgi (analoogiliselt valguse neeldumisseadusega, x - kaugus barjääri servast). Elektronmikroskoop on seade esemest kujutise saamiseks elektronilainete abil, mille lainepikkust saab kiirenduspinge U tõstmise teel vähendada, sest = h /(2meU)1/2. Relativistlikult = hc /(E Er)1/2. Rastermikroskoobis teravustatakse elektronkiir objekti pinnale mikrotäpiks ja seda täppi nihutatakse rida- realt üle uuritava pinna. Sellist protseduuri nimetatakse skaneerimiseks. Kujutise saamine toimub seega mitte objekti osadest samaaegselt vaid järgemööda. Tunnelefektiks nimetatakse mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist. Potentsiaalibarjäär on makro- keha jaoks läbimatu sein, milles toimub osakese leiulaine amplituudi A eksponentsiaalne kahanemine.
võrrand kirjeldab osakese leiulaine amplituudi kahanemist neeldumisteguriga = {2m (U E)}1/2/ seaduse A = A0 e- x järgi (analoogiliselt valguse neeldumisseadusega, x - kaugus barjääri servast). Elektronmikroskoop on seade esemest kujutise saamiseks elektronilainete abil, mille lainepikkust saab kiirenduspinge U tõstmise teel vähendada, sest = h /(2meU)1/2. Relativistlikult = hc /(E Er)1/2. Rastermikroskoobis teravustatakse elektronkiir objekti pinnale mikrotäpiks ja seda täppi nihutatakse rida- realt üle uuritava pinna. Sellist protseduuri nimetatakse skaneerimiseks. Kujutise saamine toimub seega mitte objekti osadest samaaegselt vaid järgemööda. Tunnelefektiks nimetatakse mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist. Potentsiaalibarjäär on makro- keha jaoks läbimatu sein, milles toimub osakese leiulaine amplituudi A eksponentsiaalne kahanemine.
annaabi.ee 
