2. Kinnitage paber silmade kõrgusele ja eemalduge temast suurima kauguseni, mille korral näete ristkülikuid veel valge ribaga eraldatuina. 3. Mõõtke kaugused. 4. Arvutage silma minimaalne vaatenurk valemi (1) abil. Hinnake tulemuse viga. B) Pikksilma suurenduse määramine 1. Tutvuge pikksilma ehitusega ja selle reguleerimisvõimalustega (kruvid teravus- tamiseks, pikksilma pööramiseks ning tõstmiseks ja langetamiseks). 2. Teravustage pikksilm laboratooriumi teisel seinal asuvale skaalale.( Vajaduse korral suunake skaalale lisavalgustus.) Õppige skaalat kahe silmaga korraga vaatama nii, et üks silm vaataks läbi pikksilma ja teine pikksilma kõrvalt. Pöörake pikksilm sellisesse asendisse, et mõlema silma võrkkestal tekkinud skaala kujutised tunduksid kokkulangevatena s.t et tekiks mulje, nagu asuks palja silmaga vaadeldava skaala foonil teine, suurendatud jaotisttega skaala. 3
(Alust ei tohi pöörata pikksilma otsast kinni hoides, vaid ikka alusest endast hoides.) Seejärel kinnitatakse survekruvi 9 (joon. 19.3) ja liigutatakse pikksilm peene vindiga kruvinihuti 8 abil täpsemalt vajalikku asendisse. Enne mõõtmisele asumist tuleb goniomeeter ГС-5 (joon. 19.3) seada töökorda ja tutvuda mõõtesüsteemiga allpool toodud järjekorras. 1) Lülitage sisse goniomeetri skaala valgustus alusel oleva lüliti 1 abil. 2) Teravustage niitristi kujutis okulaari 2 pööramisega. 4 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT Joonis 19.3 3) Teravustage pikksilm lõpmatusse ja kõrvaldage parallaks. Lõpmatusse teravustamine on vajalik vaadeldava kujutise tekkimiseks paralleelsetest kiirtest. Pikksilm teravustatakse lõpmatusse
Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu määramine. Poolvarju polarimeeter, küvett uuritava suhkru lahusega. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2 2. Töö käik 1. Tutvuge polarimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega. Määrake polarimeetri ringskaala nooniuse täpsus. 2. Lülitage polarimeetri lamp sisse ning teravustage okulaari pööramisega pikksilma vaateväli. I1 I 2 Vaatevälja poolte intensiivsused peavad sel juhul olema erinevad: (vt joonise 21.2 vasakvõi parempoolset osa). Fokuseeritud pildi korral on heleda ja tumeda poolringi lahutusjoon selgepiiriline. 3. Leidke polarimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse, kus pikksilma I1 I 2
Mõõtke leitud asendite vaheline kaugus, s. t. läätse nihe e üleminekul ühest mainitud asendist teise. 3) Korrake mõõtmist 5 korda, muutes iga kord eseme ja ekraani vahelist kaugust 1. Kandke mõõtmistulemused tabelisse. 4) Valemi (3) abil arvutage iga katse põhjal fookuskaugis f. Leidke tulemuste aritmeetiline keskmine f ja arvutage juhuslik viga. 3. Õhukese koondava läätse fookuskauguse määramine pikksilma abil 1) Teravustage pikksilm lõpmatusse. Selleks juhtige piksilm mõnele (aknast nähtavale) praktiliselt lõpmatuses asuvale esemele ja teravustage eseme kujutis. 2) Asetage lõpmatusse teravustatud pikksilm optilisele pingile. Pikksilma ja valgusallika (pilu) vahele asetage uuritav lääts. 3) Leidke läätse asend, mille korral pikksilmas nähtav pilu kujutis on terav. 4) Mõõtke kaugus valgusallika (pilu) ja läätse vahel. See kaugus ongi läätse fookuskaugus. 5) Korrake katset 5 korda
Korrake sama lähenedes paberini nii kaua kuni hakkate nägema ristküliku vahel olevat valget riba. 3. Mõõtke kaugused. 4. Arvutage silma minimaalne vaatenurk. Hinnake tulemuse viga. B) Pikksilma suurenduse määramine 1. Tutvuge pikksilma ehitusega ja selle reguleerimisvõimalustega (kruvid teravustamiseks, pikksilma pööramiseks ning tõstmiseks ja langetamiseks). 2. Teravustage pikksilm laboratooriumi teisel seinal asuvale skaalale.( Vajaduse korral suunake skaalale lisavalgustus.) Õppige skaalat kahe silmaga korraga vaatama nii, et üks silm vaataks läbi pikksilma ja teine pikksilma kõrvalt. Pöörake pikksilm sellisesse asendisse, et mõlema silma võrkkestal tekkinud skaala kujutised tunduksdid kokkulangevatena s.t et tekiks mulje, nagu asuks palja silmaga vaadeldava skaala
vaadeldav osa paigutada vaatevälja keskele. Seejärel paigaldage revolvri abil tööasendisse sobiva suurendusega objektiiv. Kui revolver puudub, tuleb väiksema suurendusega objektiiv välja keerata ja asendada sobivaga (suurem suurendus) 9. Viige tuubuse seadekruvi keeramisega objektiiv ettevaatlikult vastu preparaati. Vaadake okulaari, tõstke aeglaselt seadekruvi keerates objektiivi kuni kujutise ilmnemiseni. Teravustage kujutis tuubuse seadekruvi minimaalse liigutamisega. 10. Töö lõpetamisel tõstke objektiiv seadekruvi abil üles, keerake ette väike objektiiv ja eemaldage preparaat esemelaualt.
2. Töö käik 1. Tutvuge mõõtemikroskoobi ning selle reguleerimisvõimalustega. 2. Lülitage valgusallikas sisse. Veenduge, et klaasplaat on (vt joonist 14.2) valguskiirte suhtes ca 45o nurga all. Kui see nii ei ole, siis tuleb klaasplaat vastavasse asendisse pöörata silma järgi. Jälgige, et klaasplaadilt peegeldunud valgus satuks mõõtemikroskoobi lauale kohas, mis asub otse objektiivi all. 3. Teravustage niitristi kujutis okulaari nihutamise või keeramisega. 4. Asetage mõõtemikroskoobi aluslauale tükk millimeetripaberit ning teravustage mikroskoop sellele objektiivi pööramisega või mikroskoobi toru nihutamisega. Hiljem peavad umbes samas tasapinnas tekkima Newtoni rõngad. 5. Eemaldage millimeetripaber ning asetage mõõtemikroskoobi lauale juhendaja poolt antud komplekt (klaasplaat + lääts). Komplekti nihutamisega mikroskoobi laual püüdke leida asend, kus on näha Newtoni rõngad. 6
kõverusraadius R arvutatav seosest: (tume rõngas) või (hele rõngas). 2.TÖÖKÄIK 1. Tutvuge mõõtemikroskoobiga ning selle reguleerimisvõimalustega. 2. Lülitage valgusallikas sisse. Pöörake klaasplaat P (vt. joon. 36) ca 45 o nurga alla valguskiirte suhtes. Jälgige, et sellelt peegeldunud valgus satuks mõõtemikroskoobi lauale kohas, mis asub otse objektiivi all. 3. Asetage mikroskoobi aluslauale klaasplaat. Teravustage niitristi (võrgu) kujutis okulaaris okulaari nihutamise või keeramisega. 4. Asetage klaasplaadile tükike millimeeterpaberit ning teravustage mikroskoop sellele objektiivi pööramisega või mikroskoobi toru nihutamisega. Hiljem peavad umbes samas tasapinnas tekkima Newtoni rõngad. 5. Eemaldage millimeeterpaber ning asetage klaasplaadile uuritav lääts (kumerusega allapoole!) nii, et kokkupuutepunkt plaadiga jääks mikroskoobi vaatevälja. 6
pikksilma vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles skaala lugem 0 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesannet. 5. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polerimeetrisse. Tervavustage uuesti pikksilma vaateväli. Leidke analüsaatori asend ,mille korral pikksilma vaateväli on jällegi ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles vastav lugem 1 6. Võtke lahus polerimeetrist välja ,teravustage pikksilma vaateväli , ja määrake uuesti nullasend 0. Mõõtes korrd lahusega,kord ilma tehke 6 mõõtmist. Mõõtmistulemused kandke tabelisse. 7. Leidke polarisatsioonitasandi pöördenurk =1-0. Tulemustest võtke aritmeetiline keskmine 8. Leidke suhkrulahuse eripöörang valemi (2) abil. 9. Eripöörang andke nii suhkru- kui nurgakraadide kaudu. Leidke tulemuse viga. Seejuures arvestage ,et lahuse eripöörangu sõltuvus temperatuurist on üldiselt väike
aga valmistatud suhkrulahusega.Valage uuritav lahus küvetti ning sulgege see. Jälgige ,et küvetti ei jääks õhumulle. 7. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polerimeetrisse. Tervavustage uuesti pikksilma vaateväli. Leidke analüsaatori asend ,mille korral pikksilma vaateväli on jällegi ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles vastav lugem 1 8. Võtke lahus polerimeetrist välja ,teravustage pikksilma vaateväli , ja määrake uuesti nullasend 0. Mõõtes korrd lahusega,kord ilma tehke 6 mõõtmist. Mõõtmistulemused kandke tabelisse. 9. Leidke polarisatsioonitasandi pöördenurk =1-0. Tulemustest võtke aritmeetiline keskmine 10. Leidke suhkrulahuse eripöörang valemi (2) abil. 11. Eripöörang andke nii suhkru- kui nurgakraadide kaudu. Leidke tulemuse viga. Seejuures arvestage ,et lahuse eripöörangu sõltuvus temperatuurist on üldiselt
annaabi.ee 
