Reduktsiooniga aga läks suur osa mõisatest jälle riigi kätte Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine Seati sisse vakuraamatud (koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega) Liivimaal määrat siinakohtunike asemele kreisifoogtid Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad on neile ülekohut teinud või seadusi rikkunud Põllumajandus 17.sajandil mõisaid üle 1000 Suur rõhk teraviljakasvatusel (eriti rukis) Tööloomadest esikohal oli härjad Probleem kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad Talupoegade kohustused jaotati kaheks Rakmetegu (3-6 päevaks nädalas härjaga mõisa tööle) Jalategu Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Riiga, Pärnusse Linnad ja kaubandus Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad
Umbes 2% tööealistest töötab välismaal (eelkõige Soomes ja Briti saartel). Tööstustoodangu osatähtsusest annab ligi 90% töötlev tööstus, selle põhiharud on elektroonika, toiduainetööstus ning puidu töötlemine. Põllumajanduses, mis on tavapäraselt olnud Eesti tähtsaim majandusharu, on pärast riigi iseseisvumist tootmismahud oluliselt vähenenud, kuid paljudes piirkondades (näiteks Järvamaal) on piima- ja lihakarjandusel ning teraviljakasvatusel endiselt tähtis osa. Lääne- ja Põhja-Eestis tegeldakse ka kalandusega. Tähtsaim kaevandatav maavara on põlevkivi, sellel põhineb Eesti elektrienergeetika. Kaevandatakse ka dolokivi, turvast, kruusa, liiva ja savi ning varutakse ravimuda. Varem on kaevandatud ka fosforiiti. KOKKUVÕTE Eesti on väike riik Läänemere kaldal oma kauni looduse ja omapärase kultuuripärandiga. Eesti on parlamentaalne vabariik, kus elab üle 1, 356 miljoni elanikku
16.Millised muutused kaasnesid reduktsiooniga talupoegade elus? * 1645a. Kehtestati Põhja- Eestis sunnimaisus ja pärisorjus. * Koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega. * Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad oli ülekohut teinud või seadusi rikkunud. 17.Mis iseloomustas Rootsi ajal Eesti põllumajandust ja millised olid talupoegade kohustused (rakmetegu, jalategu, mõisavoor) ? * 17. sajandil oli mõisaid üle 1000. Suur rõhk oli teraviljakasvatusel (eriti rukkis). Tööloomadest esikohal olid härjad. Probleemiks oli kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad. Kuna mõisates esijalgu loomi peeti vähem kui taludes, siis taludes sageli saagikus suurem. Mõisas laiendati külvipinda. * Rakmetegu: (3-6 päevaks/ 1 nädalaks härjaga mõisa tööle) Jalategu: Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole. Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine. Kagu- Eesto talumeestele võis tähendada 150-250
näitab, kuidas tegelikult kogu töö teostamine toimus. Kuna oluline on aeg, siis oma ajagraafikuid vaadates, võin öelda, et üldiselt tulin oma tegemistega toime õigel ajal. Kõik, mis ma olin planeerinud ajagraafikus II, sai ka teostatud õigeaegselt, seetõttu on II ja III graafik peaaegu samasugused, ainuke mis võib veel muutuda on retsenseerimise aeg, kuid see ei sõltu minust. Põllumajandusvaldkonnas ei toimi kõik täpselt graafiku järgi, sest teraviljakasvatusel on oluline roll kliimal, kui vihma sajab, siis viljavõtt on takistatud ja seetõttu hilineb teravilja koristus. Oma ainetööd tehes sain parema ülevaate agrologistika tähendusest. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Agrotechnology from Finland. Kättesaadav: http://www.agrotechnology.fi/category?language=en-gb (28.03.2015) 2. Dozamech. Kättesaadav:http://www.dozamech.pl/en/index.php? option=com_content&task=view&id=358&Itemid=435 (28
(Talupoeg kuninga alam) o Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine o Seati sisse vakuraamatud (koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega) o Liivimaal määrati sillakohtunike asemele kreisifoogtid. Talupoegade anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad neile ülekohtud teinud või seadusi rikkunud. · Põllumajandus o 17. saj oli mõisaid üle 1000 o Suur rõhk oli teraviljakasvatusel (eriti rukist) Tööloomadest esikohal olid härjad o PROBLEEM kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad o Kuna mõisates esialgu peeti loomi vähem kui taludes, siis taludes sageli saagikus suurem o Mõisas laiendati külvipinda, sest seda harisid ju nagunii talupojad, mistõttu kasvasid talupoegade teokoormised o Talupoegade kohustused jaotati kaheks Rakmetegu (3-6 päevaks nädalas härjaga mõisa tööle)
annaabi.ee 
