geenidest, mistottu kahjulik geen voib uhest polvkonnast teise edasi kanduda. Mitteparitavad anomaaliad on tekkinud isendi ontogeneesi kaigus toimunud genotuubi muutuste tagajarjel. Kui selle tulemuseks on isendi viljatus voi hukkumine enne sugukupsuse saabumist (letaalse, subletaalse-, semiletaalse-, subvitaalse geeni tekkimine), siis muutunud geeni edasikandumine jargmistele polvkondadele ei ole voimalik, nt loote geenide kahjustumine teratogeensete tegurite toime tagajarjel. Mingis mottes voib siia hulka lugeda ka mutatsioonid, mis tekivad vanemisendi sugurakkude geenides, mille tottu defekt avaldub kull antud isendi jarglasel, kuid ei parandu edasi jargmistele polvkondadele. Geneetilisi anomaaliaid pohjustavaid geene saab jaotada soltuvalt fenotuubilisest avaldumisest jargmiselt: Letaalgeenideks nim geene, mis pohjustavad isendi surma enne tema sugukupsuse saabumist
mitteletaalsetest geenidest, mistõttu kahjulik geen võib ühest põlvkonnast teise edasi kanduda. Mittepäritavad anomaaliad on tekkinud isendi ontogeneesi käigus toimunud genotüübi muutuste tagajärjel. Kui selle tulemuseks on isendi viljatus või hukkumine enne suguküpsuse saabumist (letaalse, subletaalse-, semiletaalse-, subvitaalse geeni tekkimine), siis muutunud geeni edasikandumine järgmistele põlvkondadele ei ole võimalik. Selle näiteks võib tuua loote geenide kahjustumise teratogeensete tegurite toime tagajärjel. 21. Letaalgeen. Letaalgeenideks nimetatakse geene, mis põhjustavad isendi surma enne tema suguküpsuse saabumist. 22. Penetrantsus. PENETRANTSUS- teatud geenile vastava tunnusega isendite proportsioon seda geeni omavate isendite hulgas. 23. Letaalgeenide liigitus sõltuvalt penetrantsusest. Geeni tüüp Penetrantsus (%) Letaalne 100 Subletaalne > 90
midagi viltu läheb. * Kuni kolmanda arengukuuni on tagajärjeks struktuursed kõrvalekalded (näo [jänesemokk- suulaelõhe; hundikurk], jäsemete, siseelundite väärarengud). * Kolmandast arengukuust sünnini tekivad füsioloogilised puuded (loomulik sünnitus -> hapnikupuudus -> ajukahjustus, tagajärjeks erinev lihastoonus [kehahoiu muutus, osa lihased lõdvad, teised pinges], käitumishäired [vägivaldne, tähelepanematus, lugematus]) Teratogeensete tegurite jaotus, väärarengute tekke põhjused: ~25% otsed geneetilised põhjused ~10% otsene keskkondlik mõju (talidomiidi katastroof- 1960ndatel, hommikuste iivelduste vastu, sündisid ilma jäsemeteta [labakäed õlgadest, labajalad puusadest] [muidu intellekt normis], ahendas veresooni; leiti teine kasutusviis kasvajate ravis) ~65% sünergiline mõju- pärilik eelsoodumus + keskkonnategurid (kindlasuunaline kk) RAKKUDE ERISTUMINE EMBRÜOS Lähtekohad:
Termin ohutus on olnud pidevas arengus kooskõlas meditsiini ja toksikoloogia arenguga · Ajalooliselt oli aine ohutu, kui ta ei põhjustanud kontakti korral silmapilkset surma või vähemalt rasket tervisekahjustust · Tänapäeval on aine suhteliselt ohutu, kui tal ei ole muid kahjulikke mõjusid kui näiteks vaid mingi ensüümi aktiivsuse muutus. Tänapäeval tähendab ohutus ka mutageensete, kantserogeensete, embrüotoksiliste, teratogeensete jt toimete puudumist. · Palju infot akuutse toksilisuse testidest, LD50 või asendustestidest · Oluline võrrelda ohutusvaru määramiseks omavahel toidulisandite või ravimite doose, mis põhjustavad soovitavaid ja ebasoovitavaid efekte, TI = TD/ED (therapeutic index) · GRAS generally regarded as safe üldiselt loetud ohutuks, kümneid või koguni sadu aastaid probleemideta mistahes organismidele kasutatud aine. Siiski võib tuntud
17. Toksikoloogiline ohutus ja riskianalüüs. Riski hindamine, ADI ja TDI mõisted ja nende arvutamine Ohutus on ohu täielik puudumine. Termin ohutus on olnud pidevas arengus kooskõlas meditsiini ja toksikoloogia arenguga Tänapäeval on aine suhteliselt ohutu, kui tal ei ole muid kahjulikke mõjusid kui näiteks vaid mingi ensüümi aktiivsuse muutus. Tänapäeval tähendab ohutus ka mutageensete, kantserogeensete, embrüotoksiliste, teratogeensete jt toimete puudumist. GRAS generally regarded as safe üldiselt loetud ohutuks, kümneid või koguni sadu aastaid probleemideta mistahes organismidele kasutatud aine. Siiski võib tuntud GRAS aine (toiduaine) tekitada probleeme näiteks uues inimpopulatsioonis või uues toidus või mõnes riskirühmas. Riski hindamine, riski ohjamine ja riski teavitamine Risk = oht × eksponeerumine (inglise k. risk = hazard × exposure)
§1. Nimistu 1 ohtlikud ained (1) «Veeseaduse» tähenduses kuuluvad oma mürgisuse, püsivusevõi bioakumuleerumisvõime tõttu nimistusse 1 ohtlikud ained järgmistest ainerühmadest: 1) halogeenorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad neid veekeskkonnasmoodustada; 2) fosfororgaanilised ühendid; 3) tinaorgaanilised ühendid; 4) tsüaniidid; 5) veekeskkonnas kantserogeensete, mutageensete, teratogeensete või reproduktsiooni kahjustavate omadustega ühendid; 6) püsivad mineraalõlid ja naftapäritoluga süsivesinikud; 7) püsivad sünteetilised ained, mis võivad ujuda veepinnal, jäädaheljumisse või settida ning takistada vee kasutamist. (2) Nimistusse 1 kuuluvad järgmised ohtlikud ained:Aldriin Dieldriin Endriin Isodriin Heksaklorobenseen (HCB) Heksaklorobutan Triklorometaan (kloroform) Trikloroetüleen Tetrakloroetüleen §2
annaabi.ee 
