Treipingi käigukast sai 19. sajandil eeskujuks autode käigukasti loomisel. Treipingiga saab treida,freesida,lihvida ja puurida. Esmalt kinnitatakse toorik rakiste abil masina külge. Teisalt kui masin juba töötab ,siis tuleb treitera vastu toorikut asetada ja kihte laastude haaval maha võtma kuni toorikule on soovitud kuju antud. 4.Lintsaag(töövõtted,ehitus,kirjeldus). Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Kitsas hammastatud teraslint on pingutatud ümber kahe (harvemini kolme) lindiratta. Levinumadad on vertikaalsed lintsaepingid, mille alumine lindiratas on ühendatud jõuallikaga, kuid kasutatakse ka horisontaalseid pinke. Saelint jookseb juhikute vahel ning sellest on paljastatud üksnes otseselt saagimiseks vajalik osa. Et saelint on kitsas, saab lintsaega saagida ka mööda kõverat kontuuri. Saetee on 2...5 korda kitsam kui ketassaagimise puhul, seega läheb vähem materjali kaduma.
Joonepikkuse mõõtmine niitkaugusmõõturiga On kaks varianti, latt on risti viseerimisteljega (latt on vertikaalne ja viseerimistelg horisontaalne) või latt ei ole risti viseerimisteljega (latt on küll vertikaalne, kuid pikksilm on kallutatud kaldenurga võrra. Mõõdetud joonepikkuse täpsuse hindamine Otse- ja vastassuunas mõõtmisviisi rakendamine ja kaldest tingitud parandi arvestamine. Parandid lindiga mõõdetud joonepikkustele: temperatuuriparand t (1° tõusu korral pikeneb 100 m teraslint 1,25 mm), lindi pikkuse ja etaloni (komparaatori) pikkuse erinevuse määramine, lindi tegelik pikkus Parandid elektroonilise kaugusmõõturiga mõõdetud pikkusele Kaugusmõõturi konstant c
Spooni hööveldamisel on nii höövelpaku kui ka noa liikumine sirgjooneline. Paku horisontaalse asendi puhul liigub nuga edasi-tagasi ja iga lõike järel tõstetakse pakku spooni paksuse võrra. Vertikaalsele raamile kinnitatud paku puhul võidakse kasutada ka liikumatult kinnitatud nuga ning liikumine anda pakule. Lintsaagpingid: Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Kitsas hammastatud teraslint on pingutatud ümber kahe (harvemini kolme) lindiratta. Levinumad on vertikaalsed lintsaepingid, mille alumine lindiratas on ühendatud jõuallikaga, kuid kasutatakse ka horisontaalseid pinke. Saelint jookseb juhikute vahel ning sellest on paljastatud üksnes otseselt saagimiseks vajalik osa. Et saelint on kitsas, saab lintsaega saagida ka mööda kõverat kontuuri. Saetee on 2...5 korda kitsam kui ketassaagimise puhul, seega läheb vähem materjali kaduma. Ka võimaldab lintsaag
võivad külge võtta kõrvalisi lõhnu. 2.14. Tselluloosi ja paberi vedu Tselluloos on eelkõige paberi toore, kuid ka tehiskiudainete, plastmasside ja kilede tootmise vaheprodukt. Teda transporditakse meritsi arvestatavates kogustes. Tselluloosi veetakse pallidena, mis koosnevad tselluloosilehtedest. Palli mass on 150...200 kg ja pallid on kaetud kas tselluloosilehtede või mõne muu kattematerjaliga. Pallide kooshoidmiseks on neile ümber tõmmatud teraslint või -traat. Tselluloosi niiskusesisaldus on suhteliselt suur ja alumistes kihtides asuvatest pallidest võib ülemiste survel eralduda vett. Seda asjaolu tuleb stoovimisel arvesse võtta ning teda ei ole soovitav paigutada selliste lastide peale, mida vesi võib kahjustada või mis imavad vett. Ehkki tselluloos ise sisaldab palju niiskust, tuleb teda hoida sademete- ja kondensatsiooniniiskuse eest. Märjaks saanud tselluloos pundub
suunurites. 40. Teraviljakombaini kaksiktigu ja selle seadistamine. Kaksiktigu on lõikeseadme poolt lõigatud vilja suunamiseks heedri keskele ja selle etteandmiseks kaldkonveierile. Kaksiktigu koosneb parem- ja vasakpoolsest teost ning sõrmmehhanismist (joonis 8.13). Tigu kujutab endast toru, millele on kruvijooneliselt 20 keevitatud teraslint. Vasak-poolsel teol on parempoolne, parempoolsel aga vasakpoolne keere. Teo võlli otsas on kaitse-hõõrdsidur, mille kaudu käitatakse kaksiktigu. Sõrmmehhanismi telg on teo pöörlemistsentrist välja viidud nii, et sõrmed väljuvad teo esiküljel, kus telg on kestale kõike lähemal, täielikult, vastasküljel aga osaliselt. Seetõttu haaravad sõrmed eespoolses asendis vilja, annavad selle ette kaldkonveierile ja tõmbuvad järk-järgult kesta tagasi. Joonis 8.13. Vaade kaksikteole.
poorsusega pronkse, mille poorid on täidetud fluorplastiga. Nende tugevus on küll väiksem kui pronks-grafiidil, kuid antifriktsioonomadused on krgemad sama hrdetegur juures. Viimasel ajal kasutatakse mitmekihilisi liugelaagreid. Selleks on teras lehele paagutatud poorne pronksi kiht paksusega 0,5 mm, mis immutatakse läbi fluorplastiga, milles on omakorda kuni 20% seatinaosakesi soojusjuhtivuse suurendamiseks. Phikoormuse vtab vastu teraslint. Lubatud koormus on kombineeritud laagreil 6-7 korda krgem kui pronksgrafiidil. Nende puuduseks on ebastabiilne hrdetegur, mis on tingitud fluorplasti kile kulumisest. Kui kile kulub siis paljastuvad pronksikiht ja hrdetegur kasvab, laagri temperatuur tuseb ning täiendav kogus fluorplasti surutakse tööpinnale, kuna fluorplasti ruumiline soojuspaisumise tegur on märksa suurem kui pronksil. Poorne valgevask on samuti kasutatav antifriktsioonmaterjalina. Tsingi sisaldus on vahemikus 10-50%
annaabi.ee 
