Nr: Juhendaja: Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn, 201x.a. 2. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 F=200 kN Teras−S 235 Polt−8.8 Lahendus 1. Poltliide Poltide asetus 2x3. Poldi läbimõõt M12 Poldi töötavate lõigete arv 1 Teraslehtede paksus 12mm. Kandevõime konntroll Ühe lõike tugevus α ⋅f ⋅ A 0.6 ⋅800 ⋅113 F v ,Rd = v ub = =43.4 kN γM2 1.25 Σ F v , Rd=6 ⋅ 43.4=260.4 kN Poltiaukude muljumistugevus Otsmised k ⋅ α ⋅f ⋅d ⋅t 2.5 ⋅0.513 ⋅360 ⋅12⋅12 Fb ,Rd = 1 b u = =53.2 kN γM2 1.25 { k 1= 2.8 ⋅ 20 13 =4
4N -:u'-l-, -:-:--:- I 1 --T- l I _t--_ _t_ 10. Valida ja tdhistada teraslehtede liitele (m66tkava 1:2) keevised: a - tehasekeevis6mblused; b - kooste6mblused. L6ikepinnad viirutada. 2 L53x6 -I 2 - 8x270x210 2L63x6 3 - I lit- tlt 11. Joonestada keevitatud metalls6lme pealt- ja kiilgvaade ( m66tkava 1:5 ). Tdhistada keevis6mblused: vertikaalsetele nurkterastele pidevad nurk6mblused tehasekeevisena,
4N -:u'-l-, -:-:--:- I 1 --T- l I _t--_ _t_ 10. Valida ja tdhistada teraslehtede liitele (m66tkava 1:2) keevised: a - tehasekeevis6mblused; b - kooste6mblused. L6ikepinnad viirutada. 2 L53x6 -I 2 - 8x270x210 2L63x6 3 - I lit- tlt 11. Joonestada keevitatud metalls6lme pealt- ja kiilgvaade ( m66tkava 1:5 ). Tdhistada keevis6mblused: vertikaalsetele nurkterastele pidevad nurk6mblused tehasekeevisena,
19) Käsikeevituse elektroodi läbimõõõt valitakse lähtudes: keevitatava materjali paksusest. 20) Automaat-kaarkeevitus püsiva (muutumatu) elektrooditraadi etteandekiirusega põhineb: kaarepikkuse isereguleerivusel. 21) Hapniku rõhk täisballoonis on Mpa (atm): 15 (150) 22) Kõverjooneliste õmbluste valmistamiseks suvalistes keevitusasendites sobib kõige paremini: käsikaarkeevitus paksukatteliste elektroodidega. 23) 300 mm paksuste teraslehtede põkkliite saamiseks sobib kõige paremini: elektronkeevitus 24) Süsihappegaasis keevitamiseks sobib kõige paremini järgmiste legeerelementide sisaldusega keevitustraat: Si ja Mn 25) Atsetüleeniballooni rõhk täidetult on Mpa (atm): 1,5-1,6 (15-16) 26) Karastuvate teraste keevitamisel külmpragude tekkimise vältimiseks on vajalik: tavalised keevitustehnilised võtted.. 27) Madallegeer- ja süsinikkonstruktsiooniteraste kõige odavamaks kaitsegaaskeevituse viisiks on:
Pärnu Kutsehariduskeskus 5 Elektrilist käsitööriista Referaat Tööohutuses Õpilane: Raimond Kasemaa Rühm E-08B Juhendaja : Karli Edo Pärnu 2008 Elektriline tikksaag IE-5202 Saag on ette nähtud puidu, puitlaastplaatide, teraslehtede, alumiiniumi ja teiste metallide läbivaks saagimiseks.Sae konstruktsioon vôimaldab materjali saagimist pinnaga 90 - 45o nurga all; saekäigu kiiruse elektroonilist reguleerimist. Tööriista müratase on 86dB, müravôimsus vôib ulatuda 99dB. Kasutage kindlasti isikukaitsevahendeid kuulmise kaitseks. Vibratsioon, mis môjub käele, ei ületa 2,5m/s2. Tikksaag vastab järgmistele standarditele ja normatiivdokumentidele: IEC745-1-82, IEC745-2-11-84, EN50144, EN55014, EN60555, HD400.3JS1
paksusega 3 ... 45 mm. Lehed tuuakse kohale vajaliku kõverusega valtsitutena või rulli keeratult (δ≤ 10 mm ). Monteeritakse üksiklehtedest , , vöödest või ja plokkidest. Viimased valmistatakse kohapeal eelmontaaži käigus. Lehtede, vööde ja plokkide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse mitmesuguseid fiksaatoreid. VÖÖ PLOKK LEHT TERASLEHTEDE AJUTINE KINNITUS VERTIKAALÕMBLUS HORISONTAALÕMBLUS Lehed, vööd ja plokid ühendatakse omavahel tavaliselt AUTOMAATKEEVITUSEGA. KEEVISÕMBLUSE KVALITEEDI KONTROLL Keevisõmbluste kvaliteeti kontrollitakse: RÖNTGENIGA, magnethoidikuga läbivalgusti ja fotofilm - tühikute kohal tekivad tumedad laigud; ULTRAHELIGA, generaatori kiir peegeldub erinevalt metallilt ja tühikult;
käigus.. Kuumtöötlemisel on suurem deformatsioon ja energiat kulu väiksem. Külm-töötlemisel on. Detailid on täpse mõõtmega, paremad pinnaomadused, tugevad. Vormimise mee-todid: 1.1)stantsimine- kõige paremad mehaanilise omadustega detailid. Teraslehtede stantsimise teel valmist näiteks autokere detaile.;1.2) sepistamine--deformeeritakse kuuma tooriku löökidega alasi ja haamri vahel.1.3)Valtsimime --pöörlevate valtside vahel lükatakse ja tõmmatakse mater- jali;1.4)ekstrusioon.survetöötlemine-kasutatakse
Kuumtöötlemisel on suurem deformatsioon ja energiat kulu väiksem. Halb on see, et paljud metallid oksüdeeruvad kõrgel temp õhu käes, ja saadav pind ei ole hea. Külmtöötlemisel rakendatakse rohkem jõudu ja kulub rohkem energiat. Detailid on täpse mõõtmega, paremad pinnaomadused, tugevad. Vormimise meetodid: 1.1)stantsimine---- kõige paremad mehaanilise omadustega detailid. Ruumiline ja plaatide stantsimine. Ruumilises deformeeritakse kogu metalllist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmist näiteks autokere detaile.; 1.2) sepistamine--- deformeeritakse kuuma tooriku löökidega alasi ja haamri vahel.; 1.3)Valtsimime-- pöörlevate valtside vahel lükatakse ja tõmmatakse materjali. Toimub mitmes astmes.; 1.4)ekstrusioon.survetöötlemine-----kasutatakse kuumtöötlemisel. Al ja Cu ning sulamite töötlemiseks. Valmistatakse vardaid ja torusid. ; 1.5) tõmbamine--toimub läbi ava, valmistatakse traati. 2)Valamine(valu)----sulametall valatakse vormi
Külmtöötlemisel tuleb rakendada suuremat jõudu ja selleks kulub rohkem energiat. Eeliseks on aga, et detailid on täpsemate mõõtmetega, paremate pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad.Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes.
Külmtöötlemisel tuleb rakendada suuremat jõudu ja selleks kulub rohkem energiat. Eeliseks on aga, et detailid on täpsemate mõõtmetega, paremate pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad.Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes.
detailid on täpsemate mõõtmetega, paremate pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad. Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes. Vormimise meetodid on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine (ekstrusioon) ja tõmbamine (joon 7-6). Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid
pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad. Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavalisel tmitmes astmes. Vormimise meetodid on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine (ekstrusioon) ja tõmbamine (joon 7-6). Stantsimisel (a) saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine (b). Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid (c)
8) ja arvestades, et t = 12 mm, saame iga poldi jaoks: k1 b f u dt 2,5 0,606 510 20 12 Fb, Rd = = 10 -3 = 148,3 kN; M2 1,25 poldiaukude summaarseks muljumiskandevõimeks saame Fb, Rd = 4 148,3 = 593,2 kN. Nagu siit näha, on poltide summaarne lõikekandevõime suurem kui poldiaukude summaarne muljumiskandevõime. Ühendatavate teraslehtede kandevõime leitakse jaotise 4.1 kohaselt. Brutoristlõikeks on seejuures A = 12×150 = 1800 mm2; netoristlõige Anet =12×(150 2×22) = 1272 mm2. Af y 1800 355 c) brutoristlõike arvutuslik plastne kandevõime N pl,Rd = = 10 -3 = 639 kN; M 0 1,0 d) netoristlõike kandevõime poldiaukude kohal
annaabi.ee 
