kehad "võrdõiguslikud", kui keha mõjutab teist keha, on ta ka ise mõjutatav. Iga kord, kui mingi keha saab teise keha mõju tõttu kiirenduse, siis saab kiirenduse ka mõjutav keha. Seda nimetame kehade vastastikmõjuks mille käigus saavad mõlemad kehad kiirenduse. Vaatleme järgmist katset. Olgu meil siledal pinnal kaks vankrikest, vankrikeste vahele on painutatud terasleht. Kuna terasleht on deformeeritud, siis on tal potentsiaalset energiat. Kui põletada läbi teraslehte hoidev niit, siis terasleht mõjutab mõlemat vankrikest ja teraslehe mõju, kui terasleht on ühtlane, on paremale ja vasakule poole ühesugune. Vastastikmõju tõttu teraslehega saavad vankrikesed kiirenduse, esimene vankrike kiirenduse a1 ja teine vankrike kiirenduse a2. Kui vankrikesed oleksid ühesugused, s.t oleks tehtud ühesugusest materjalist ja neil oleks ühesugused mõõtmed, siis oleksid kiirenduste a1 ja a2 moodulid võrdsed. Kuna aga vankrikesed ei ole ühesugused, siis
Tarbija Pakkimismaterjalid Pakkimisel kasutatakse väga mitmesuguseid materjale, kas siis eraldi või üksteisega kombineeritult. Allpool vast kõige levinumad. - Alumiinium leht, tina-, terase leht. Alumiiniumi ja tina kasutatakse vedelike pakkimisel. Viimasel ajal on neid hakatud asendama selliste materjalidega nagu plastik ja kartong. Tina kasutatakse praegu ainult rõhu all olevate vedelike puhul, nt. õlu, sest ta suudab paremini taluda rõhku, kui kartong. Teraslehte kasutatakse vaatides, konteinerites jne., kuna suudab vastu panna piisavalt suurele survele ja on vähem tundlikum vigastustele. Vaadid ja konteinerid on tugevdatud kantidega metallis. - Klaas. Klaaspudeleid kasutatakse sageli vedelike pakkimisel. Pudeleid kasutatakse müügipakkimisel, nagu seda on tehtud veinide, kangete alkohoolsete jookide ja karastusjookide puhul, aga ka transpordipakkimisel, nt. söövitavad happed suurtes pudelites
- K 5T 4 500.- 4) 20T 20 000.- K 15T 15 000.- K 10T 9 000.- K 25T 25 000.- S1 45T 40 500.- S1 20T 20 000.- Analüütilistele kontodele kirjutatakse saldod ja majandustehingud samale poolele (kas D või K) kui vastaval sünteetilisel kontol. Näiteks. Sünteetilisel kontol "Materjalid" D saldo 46 000 märgiti ka tema analüütiliste kontode D-sse (terasleht 10 000 + lattraud 36 000 ). 1) Saabus materjal lattu nr. 1: teraslehte 5T 5 000 ja lattrauda 10T 9 000 ; sünteetilise konto deebetisse kanname 14 000 ja analüütilise konto D terasleht 5T 5 000 ning analüütilisele konto D lattraud 10T 9 000 . 2) Laost väljastati tootmisesse teraslehte 10T 10 000 ; sünteetilise konto kreeditisse kanname 10 000 ning analüütilise konto K terasleht 10T 10 000 . 3) Laost väljastati tootmisesse teraslehte 5T 5 000 ja lattrauda 5T 4 500 : sünteetilisel
2A A J= = , k2 2 2 nk2i 130000 J = = 64,289 kgm2. 2 22,3 2 0,206 2 Hooratta inertsimoment peaks seega olema J hr = J - J 1 - J m = 64,289 - 3,9 -1,9 = 58,489 kgm2. Ülesanne 6.18 Stants on ette nähtud maksimaalselt h = 12,5 mm paksu teraslehte kuni 50 mm läbimõõduga aukude stantsimiseks. Ekstsentriku pöörlemissagedus ht = 3,33 s-1. Stantsi käik h1 = 100 mm. Ülekandearv elektrimootorilt ekstsentrikule i = 7,2. Stantsimise algul on ekstsentriku pöördenurk horisontaali suhtes = 30° (joonis 6.15). Laida mootori võimsus ja hooratta inertsimoment, kui materjali lõiketugevus on = 420 MPa. Pingi kasutegur t = 0,8. Materjali läbimiseks peab ekstsentrik pöörduma nurga võrra. h1
Horisontaalsuunalist erine. Liiva sisehõõrdenurk sõltub terade kujust ja suurusest, pinnase pinnasekihi paksuses ühesugune.5. Pinnas on veeküllastunud.6. Veejuhtivus ja deformeeritavust saab määrata ka dilatomeetriga. See kujutab endast tihedusest, lõimise ebaühtlusest jne. Enamasti on suurem kui 30 kokkusurutavus ei muutu tihenemisel. pinnasese süvistatavat õhukest teraslehte, mille sisse on monteeritud terasest kraadi, ulatudes kuni 45-ni. Liiva sisehõõrdenurk sõltub tihedusest, Konsolidatsiooni põhivõrrandi võib tuletada järgmiselt. Jaotame pinnasekihi membraaniga survekamber ja deformatsioonimõõtur. Deformatsioonimoodul terasuurusest, terade iseloomust (ümardunud või ümardumata) ja paksusega h õhukesteks elementaarkihtideks paksusega dz
vertikaalsuunas. Pinnasele iseloomuliku anisotroopsuse tõttu ei ole deformeeritavus eri suundades ühesugune. Pressiomeetri eriliigiks on isesüvistuv seade, mis ei vaja eelnevat puuraugu rajamist ning mille juures ei teki ebatasasusi silindri ja pinnase vahel. Horisontaalsuunalist deformeeritavust saab määrata ka dilatomeetriga. See kujutab endast pinnasese süvistatavat õhukest teraslehte, mille sisse on monteeritud terasest membraaniga survekamber ja deformatsioonimtur (joon 4.28). M õ õ te s e a d e T o ru s t s u ru - G a a s i b a l lo o n m is v a r ra s T e r a s p le k is t m e m b ra a n
annaabi.ee 
